Klient rentis möödunud aastal sõiduauto Tesla ja tasus ettevõttele rendi eest 199 eurot, lisaks tasus ta 1000 eurot deposiiti. Klient ei tekitanud sõidukile kahjustusi, kuid firma ei maksnud tagasi 1000 eurost deposiiti, põhjuseks toodi rendilepingu rikkumine. Nimelt oli klient ületanud Teslaga korduvalt kiirust, Tesla Rent OÜ nõudis kliendilt veel täiendava 550 euro tasumist.

Kiiruse ületamine oli firmale teada, kuna renditavate sõidukite kiirust jälgitakse. Sellest kliendile eraldi teada ei anta, küll aga see on kirjas kliendiga sõlmitavas lepingus.

Komisjonile kinnitab firma, et kiirusemõõtja kasutamine on kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega, sest neil on kiiruse jälgimiseks õigustatud huvi. "Õigustatud huvi korral ei ole vajalik teise poole nõusolek, vaid piisab teavitusest," põhjendab Tesla Rent OÜ.

Klient pöördus tarbijavaidluste komisjoni poole, kuna soovib 1000 eurose deposiidi tagastamist ja 550 eurose lisatrahvi tühistamist.

Ettevõtte arvates ei ole trahv ebamõistlik

Ettevõte põhjendas oma vastulauses kopsakat trahvi sellega, et klient ületas kiirust kaheksal korral – 90 km/h alal olid tema maksimaalsed kiirused 142, 151 ja 154 km/h. Firma rendilepingus on sellise kiiruseületamise eest ette nähtud trahv suurusega 1550 eurot.

Kliendi arvates, kes kunagi kiiruseületamist eitanud ei ole, pole mõistlik ega õiguspärane firmal temalt sellise suurusega trahvi nõuda.

Tesla Rent põhjendab aga komisjonile, et leppetrahvi nõue on õiguspärane, selle eesmärgiks on ettevõtte sõnul “hoida ära raskeid liiklusõnnetusi, mis on tingitud väga suurest kiiruse ületamisest”. Veel tuuakse välja, et trahvi suurus on mõistlik, kuna võimalikud trahvimäärad liiklusrikkumiste eest on sarnased.

Firma jääb seisukohale, et 1550 eurone trahv on igati põhjendatud, sest võlaõigusseaduse järgi on leppetrahvi üks funktsioonidest preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Firma jääb seisukohale, et kiiruseületamise määra arvestades ei ole trahv ebamõistlikult suur.

Komisjon andis õiguse tarbijale

TTJA tarbijavaidluste komisjon andis selles juhtumis õiguse tarbijale, kuna nende arvates ei ole sellises suuruses leppetrahv mõistlik.

“Lepingutasu asja kasutamise eest on 199 eurot. Kiiruseületamise eest nõutav leppetrahv on 1550 eurot ja seda olukorras, kus kiiruseületamine ei kahjustatud üüritud asja ega tekitanud üürileandjale mingeid lisakulusid ega kohustusi. Antud säte lepingus on tüüptingimus, lepingu on ette valmistanud üürileandja.”

“Antud lepingutingimus on üllatav, sest see ei ole kooskõlas lepingu esemega - see tähendab asja kasutustasuga või asja seisundiga. Kiiruseületamisega seotud leppetrahvide suurus ning leppetrahvide regulatsioon on selline, mis võimaldab üürileandjal leppetrahvide kaudu mitmekordistada lepingu alusel saadavat tasu ning mitte tagastada lepingu sõlmimisel saadud deposiiti,” seisab kirjas komisjoni otsuses.

Komisjon on seisukohal, et olukorras, kus isikul on ühe päeva jooksul kasutada auto 250 kilomeetrise läbisõidupiiranguga, ei ole kiiruseületamise eest leppetrahvi nõudmine sõiduki kasutustasust kordades suuremas ulatuses proportsionaalne, kui kiiruseületamisega ei kaasne mingit varakahju üürileandjale.

Firma peab tagastama tarbijale 1000 eurot ja tühistama leppetrahvi. Kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ja seda ei järgi võivad nad pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse.

Otsusega saab täismahus tutvuda tarbijavaidluste komisjoni otsuste registris.