ERISAADE | Põllumeeste esindaja lubab valitsuselt maasikahüvitist küsida. „Pole ilus niisama nuga selga lüüa.“

Valitsus jäi kolm nädalat võõrtööjõu küsimuse lahendamisega hiljaks, maasikakahju hüvitamine on põhjendatud küsimus.

Delfi „Erisaate“ stuudios on põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo, kes seletab, kuidas põllumehed vaatavad eilsetele valitsuse otsustele võõrtööjõudu taas Eestisse lubada. Tõnissoo hinnangul on selge, et otsused aitavad põllumehi edasi, sest maasikakorjele järgneb ju teiste põllusaaduste valmimine, mis vajavad koristust. Kuid põllumeeste esindaja ütleb, et piiri avamisega kaasas käinud valitsuse lubadus lühendada hooajatöötajate Eestis viibimise perioodi üheksalt kuult aastas kuuele ei pruugi sobida farmidele, kus ligi veerand Eesti piimast lüpstakse piiri tagant toodud abikätega. Samuti nendib Tõnissoo, et valitsus jäi maasikakasvatajate aitamise vaates kolm nädalat oma otsusega hiljaks ja kompensatsiooni küsimus on täiesti põhjendatud. Saatejuht on Raimo Poom.

„Kas see valitsuse otsus aitab? Jah, ta aitab,“ oli Tõnissoo kindel, sest veel eile hommikul oli seis ju hoopis testsugune. „Siis teadsime veel kindlalt, et 31.juulil oleksid pidanud need hooajalised võõrtöölised, kelle elamisload olid pikendatud, Eestist lahkuma. Maasikakasvatajaid on juba tabanud tõsine löök, nad on jäänud hammasrataste alla. Suurtel avamaa põldudel ei saadud korjajaid peale vaatamata väga suurtele pingutustele, need põllud läksid raisku, need tuleb maha kanda. Aga järg ootab ju kurgi koristamistel, kapsa koristamisel,“ tõi ta välja.

„Eile hommikul selgus, et kabinet oli nädalavahetusel mitu korda koos istunud ja öösiti kõvasti tööd teinud. Pakuti välja lahendus, et lähme tagasi koroona eelsesse aega ja avame piirid kolmandate riikide võõrtöölistele,“ rääkis Tõnissoo ja lisas, et otsuse juures on oma selged tingimused. „Nendest riikidest, kus nakkuskordaja on alla 16, tulgu või homme tööle. Aga riikides, kus on üle 16, sealt tulijatele tuleb tööandjal korraldada transport, riiki saabudes teha koroonatest, panna nad tööandja kulul kaheks nädalaks karantiini ja pärast teha veel üks test,“ seletas ta.

Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige tõi välja, et teatud detailid vajavad veel selgitamist „Täna me näiteks veel kahjuks ei tea, kuidas neid teste saab teha. Kui võõrtööline saabub riiki, siis kuhu me temaga kõnnime?“

Aga üldjuhul on Tõnissoo sõnul põllumeestele appi oodatavad inimesed välja vaadatud, dokumendid juba korras, mistõttu ollakse nende vastuvõtmiseks valmis.

„Üldjuhul tulevad inimesed tagasi samadesse ettevõtetesse, kus nad varem on töötanud. Traktoristid tunnevad juba põlde, farmitöötajad tunnevad loomi. See tähendab, et selleks hooajaks tulla sooviunutel on load juba varakult vormistatud. Tänaseks on eeltöö kõik tehtud, inimestel on dokumendid korras ja ootavadki, millal Eesti valitsus ütleb, et olete taas teretulnud. Eile seda öeldi.“

Ta rääkis, et uus vahetus võõrtööjõudu on vajalik ka selle pärast, et ega koroona ajaks pikendatud loaga siia jäänud inimesed ei ole väga uutest pikendustest huvitatud, nad tahavad juba koju.

„Inimesed tulid siia plaaniga, et nad üheksa kuud siin töötavadki. Nüüd on neil veel kolm kuud paljudel pikendust otsa tulnud, ammu on neil koduigatsus, pered ootavad Ukrainas. Nad ei ole sellised, kes tunnevad muudkui rõõmu pikendmaisest, ammu on neil isu olnud koju minna ja nüüd see võimalus on lõpuks tulnud.“

Samas teatas valitsus eile, et koos piiride avamise otsusega lepiti kokku teatud muudatused hooajatööliste palkamiseks piiri tagant tulevikus. Üheksa kuu asemel lubataks neil Eestis töötada aastas vaid kuus kuud ja samuti pandaks kehtima palganõue.

„Kuidas meie suhtume? Näiteks aianduses veavad selle kuue kuuga välja. Aga farmides on mõistlik jääda üheksa kuu juurde. Selleks on kaks head põhjust: esiteks on bürokraatiat vähem, kui üheksa kuu tagant vormistada töötajaid ringi, kui kuue kuu tagant. Ja teine on ka rahvatervise seisukohalt, sest mida väiksem on töötajate ringlus siin, siis seda väiksem on ka võimalus seda haigust levitada. Pooldame, et farmides jääks üheksa kuu reegel valmis,“ ütles Tõnissoo.

Kõigi märkide järgi aga jäi valitsus maasikasaagi koristamise vaates võõrtööjõu appi lubamise otstega lootusetult hiljaks. Põllumehed võivad kaotada isegi kuni kolmveerand oma saagist, mis jääb põllule, sest noppijaid pole piisavalt leitud. Kas see tuleks kompenseerida valitsusel?

„See on tõsine järelemõtlemise koht. Põllumajandus-kaubanduskoda alustas juba märtsis läbirääkimisi, et kuidas need asjad lahenevad. Tõele au andes ma vaimusilmas nägin juba siis hallitanud ja mädanenud maasikapõldude pilte, sest mingisugust plaanigi ei olnud valitsuses, et maasikakorjajad sisse lasti,“ tõdes Tõnissoo.

Ta kinnitas, et kompensatsiooni küsimus on tõsine. „Täna võib öelda, et valitsus jäi eilse otsusega kolm nädalalt hiljaks. See on päris põhjendatud küsimus, kui ettevõtjad kannatavad selle tõttu päris suurt kahju, siis kuidas seda kahju kompenseerida. PRIA-s on maasikapõllud kõik arvel ja ühe hektari maasikapõllu kulu on miinimum 10 000 eurot, et saada ots-otsaga kokku. Tegeleme selle teemaga edasi, niisama lihtsalt ettevõtjatele nuga selga lüüa pole kena, jätkusuutlikkus tuleb tagada ettevõtluses,“ sõnas Tõnissoo.