Koroonaviiruse mõju suurendab ümbrikupalga maksjate arvu, aasta teises pooles läheb olukord hullemaks
„Seda riski tunnetatakse, et majanduse olukorra halvenemine võib kaasa tuua ümbrikupalga maksjate arvu suurenemise," lausus kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts tänasel maksu-ja tolliametiga koostöös korraldatud ümbrikupalkade teemalisel pressikonverentsil.
„Ettevõtjad tunnetavad, et leidub rohkem neid ettevõtjaid, kes üritavad enda maksukohutust ebaseaduslike viisidega optimeerida," märkis ta, kinnitades, et olukord aasta teises pooles majanduses ei lähe lihtsamaks. „Prognoos on pigem vastupidine, et majanduses olukord võib halveneda," lausus Palts.
See aga tähendab rohkem tööd maksu- ja tolliametile. Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann möönis, et koroonaviiruse mõju võib viia selleni, et ümbrikupalkade osakaal suureneb. „On oht, et see surve tekib, jälgime olukorda ning oleme selleks ette valmistatud," kinnitas ta.
Olukorra kontrolli all hoidmiseks avas maksuamet ka kiirendatud korras uue e-teenuse „Maksukäitumise hinnangud“, kust saab ise järele vaadata, millisena ettevõte MTA jaoks paistab ja kuidas puudujääke parandada.
Kaubandus- tööstuskoja uuringu kohaselt toovad ettevõtjad ümbrikupalga maksimsie ennetamise kõige olulisema meetmena välja läbipaistvuse suurendamsie ning võimlaikult suure hulga maksualaste andmete avaldamise. See aitab ka ettevõtjatel endil olukorda kontrollida. "Naabrivalve töötab hästi," kinnitas Palts, lisades, et ettevõtjate hinnangul võiks avalikustamisega ka mõned sammud kaugemale minna ning maksuameti hinnang võiks olla nähtav ka koostööpartneritele.
Reitmann lisas, et ettevõtjatel on praeguses raskes olukorras ümbrikuplaga maksmise asemel piisavalt muid meetmeid, millega endal nina vee peal hoida.
Lisaks riigipoolsetele abimeetmetele on ka maksuvõlgasid võimalik tasuta ajatada kuni järgmise aasta lõpuni.
Töötaja vastutus
Samuti tõi Reitmann välja töötajate enda vastutuse olulisuse, et nad ei oleks valmis ümbrikupalka vastu võtma.
Ümbrikupalka vastu võttes loobutakse olulistest hüvedest, mille vajadus kerkib eriti esile keerulistel aegadel. Ümbrikupalga saajad jäävad näiteks ilma haigushüvitisest, töötuskindlustusest ja võimalusest saada õiglast vanemahüvitist. Samuti annab korrektselt vormistatud töökoht ja ametlik palk seadusandliku kaitse tööandja vastu, kui peaks tekkima tööalane vaidlus.
Praegune kriis näitas Reitmanni sõnul inimestele, et tööjõumaksude tasumine on oluline, sest vaid sellisel juhul saadakse ka abi. „See kriis oli tugev õppetund, mis näitas, et abi ja turvalisust on vaja kohe, aga siis võib olla juba hilja," lausus Reitmann.
Maksu- ja tolliameti kinnitusel on näha mõlemapoolset survet: on töötuskindlustushüvitist saavaid töötajaid, kes küsivad tööd „mustalt“, et mitte riigi toetusi kaotada. Ja ettevõtjaid, kellel on kiusatus seda pakkuda ning nõnda konkurentide ees eelist saada.
Pikaajaline trend näitab, et ümbrikupalga saajaid jääb aasta-aastalt vähemaks. Kui 2010. aastal sai täielikult või osaliselt ümbrikupalka kuni 16% töötajatest (Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul), siis mullu oli see näitaja ligi 8%. Ka ettevõtteid, kes ümbrikupalka maksavad, on jäänud vähemaks ning olulise kahju riigile tekitab neist väike osa – selliseid, kust riigil jääb aastas tööjõumaksudelt saamata enam kui 12 000 eurot, on MTA hinnangul ca 3% kõigist ettevõtetest.
Ümbrikupalk on Reitmanni sõnul MTA-l jätkuvalt väga tugevalt fookuses ning probleemi kese on muutunud – üksikute suurte kahjutekitajate asemel on palju väikeseid. MTA kontrollide ja vestluste tulemusena on tänavu juurde määratud kokku 6,4 miljonit eurot makse.
„Vaatame ettevõtteid riskipõhiselt, tehes nii kohapealseid kontrolle kui ka kutsudes ettevõtete esindajaid vestlusele. Tänavu kuu kuuga oleme nõnda kontrollinud või muul viisil kontakteerunud 1168 ettevõtte esindajaga ja selgitanud, miks meie vaatest on neil ümbrikupalga risk. Kolmandik on selle järel ise oma käitumist parandanud. Ülejäänutele vaatame tõsisemalt otsa,“ lisas ta.
Ümbrikupalk Eestis jätkuvalt suurim maksuprobleem, mille tõttu kaotas Eesti riik eelmisel aastal ca 134 miljonit eurot maksuraha. Hinnanguliselt saab töötasu nö ümbrikus 8% töötajatest ja ca 25% Eesti ettevõtetest maksab töötajatele osaliselt ümbrikupalka.
