Uuring: vaatamata kriisimeetmetele ütleb suur osa ettevõtjatest, et valitsuse otsused halvendavad ettevõtluskeskkonda

Eesti Konjunktuuriinstituudi teises kvartalis läbiviidud uuring näitas, et 38,8% ettevõtjatest hindab valitsuse ettevõtluskeskkonda puudutavaid otsuseid negatiivseks. Seda vaatamata COVID-19 mõjude leevendamise meetmetele, mis tõstsid positiivsete hinnangute osakaalu 15,7%ni. Neutraalse hinnangu andis valitsuse viimase kolme kuu tööle 45,5% vastanutest.

Aasta esimeses kvartalis oli valitsuse majanduspoliitikaga rahulolematuid 39%, neutraalseid 56% ja rahulolevaid ettevõtjaid 5%. Positiivsete hinnangute kasv on tulnud varem neutraalselt meelestatud vastajatelt.

Teise kvartalisse, kui viimane küsitlus läbi viidi, jäi valdav osa tervise- ja majanduskriisist. Negatiivsena tõid ettevõtjad välja liigsete majanduspiirangute kehtestamise ja ebakindluse COVID meetmete otsustamisel. Leiti, et toetused polnud piisavalt sihitud ja otsustamist segas liigne parteipoliitika. Kõige enam kriitikat sai välistööjõu kasutamise piiramine, mis on tänaseks saanud ainult osalise leevenduse.

"Eesmärk kaasata töötuks jäänud eestimaalasi oli üllas, aga välistööjõudu kasutanud põllumajandus- ja teised sektorid oleks vajanud alternatiivide leidmiseks rohkem aega. Ühtlasi ei pea ma õigeks, et välistööliste töökeelust tingitud kahjusid hakataks kompenseerima maksumaksja rahast," lausus Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp. " Meie sektor on kodumaise toorainega seotud ja see, kas ja mil määral tööjõudu puuduse tõttu üldse kodumaist tooret saadakse, on tekitanud ebakindlust ning nördimust niigi ebakindlas majandusruumis," märkis ta.

Rahulolematust oli enim teenindussektoris ehk 39,8%. Töötlevas tööstusest andis kriitilise hinnangu 38,8% vastanutest, kaubanduses 37,8% ja ehituses 37,5% vastanutest.
Positiivsete näidetena tõid tööandjad esile valitsuse kriisiaegseid toetusmeetmeid, eelkõige Töötukassa palgahüvitist, mida hinnati kõige kõrgemalt. Samuti kütuseaktsiisi alandamist ja EASi ning Kredexi tuge.

„Ettevõtjad ootavad valitsuselt konkurentsivõimet tõstvaid otsuseid ja pikaajalist plaani. Tööandjate hinnangul võivad majandusraskused veel jätkuda ja ootus on, et valitsuse meetmed oleks edaspidi läbimõeldumad ja selgemalt kommunikeeritud,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. Tema sõnul on vaja panna senises suuremat rõhku innovatsioonile ja teadus-arendustööle, et Eesti majandus uuele tasemele viia.

Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud küsitlusele vastas 466 tööandjat üle Eesti. Neist 191 teenindus-, 129 tööstus-, 90 kaubandus-, ja 56 ehitussektori esindajat.