Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre ütles ERR-ile, et aprill ja mai andsid lootust, et enam nii kergelt petuskeemide ohvriks ei langeta, kuid juuni tõestas jälle vastupidist, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

"Juunis registreerisime mitu juhtumit, kus näiline investeerimine sai tegelikult alguse juba mitu kuud varem ning inimesed said nüüd aru, et tegemist on pettusega. Võimalik, et koroonaviiruse levikust tingitud majanduslik ebakindlus sundis inimesi oma rahaga ettevaatlikumalt ümber käima," ütles Tambre.

Tambre selgitas, et enamasti võtavad kelmid inimesega ühendust telefonitsi, kuid vahel langevad inimesed ka internetireklaamide ohvriks ning alustavad petistega ise suhtlust. Tambre sõnul sai aga laiaulatuslik pettustelaine alguse paar aastat tagasi.

"Kelmid helistavad valimatult kõigile, kelle kontaktid neil on ning tegelikult ei oma tähtust, kui palju on inimesel raha. Alguses kutsutakse katsetama näiteks saja euroga. Inimesele näidatakse arvutiekraanil, kuidas raha platvormil kiiresti kasvab ja juba järgmiseks päevaks on sajast eurost saanud 130," ütles Tambre.