Maikuus maksulaekumine langes, kuid kukkumine jäi kardetust väiksemaks
2020. aasta viie esimese kuuga on lisaeelarvega aastaks prognoositud maksutulust täidetud 40,4 protsenti (vt tabel 1). Mai aktsiiside ja käibemaksu tasumises kajastub viirusepuhangu põhjustatud eriolukorra mõju väiksemal määral kui aprillis.
Viie kuu kokkuvõttes on maksutulu laekunud rohkem, kui lisaeelarve koostamisel planeeriti, seda eelkõige täiendavate tööturu meetmete tõttu, kuid tööjõumaksude puhul on eeldatavalt sügavam langus teisel poolaastal.
Tööjõumakse mõjutav palgafondi langus mais kiirenes
Mais pöördus keskmine töötasu 7,3-protsendilisse langusesse. Koos töötukassa makstava töötasu hüvitisega sissetulekud aastases võrdluses siiski kasvasid. Suurematest sektoritest langes palk kõige enam jaekaubanduses (16,7 protsenti), väiksematest majutuses ja toitlustuses (59,3 protsenti).
Sotsiaalmaksu tasumise aprillikuu langus asendus mais 1,1 protsendilise kasvuga. Seda toetas nii võla vähenemine kui töötukassa poolt makstav sotsiaalmaks töötasu hüvitiselt 28 miljoni euro ulatuses.
Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas eelmise aastaga võrreldes 6 protsenti tänu töötukassa hüvitistele, millelt jooksvalt tulumaksu kinni ei peeta. Juriidilise isiku tulumaksu mai laekumine vähenes võrreldes eelmise aastaga 32 miljonit eurot ehk 52 protsenti. Vähenesid nii erasektori jaotatud kasumid kui ka laekumised erisoodustustelt.
Aktsiise tasuti mais kokku 79,5 miljonit eurot, mida on 8,5 protsenti vähem kui aasta varem. Suurematest aktsiisidest vähenes võrreldes eelmise aastaga enim alkoholiaktsiisi ja tubakaaktsiisi laekumine, vastavalt 16,4 protsenti ja 12,8 protsenti.
Kütuseaktsiisi laekumist mõjutab alates maist diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse ning maagaasi aktsiisimäärade langetus, mis oli valitsuse üks kriisimeetmetest ning kehtib 30. aprillini 2022. Diislikütuse müük lõpptarbijale kasvas võrreldes aprilliga 25 protsenti ning vastab eelmise aasta müügimahule odavamate hindade ning eriolukorra lõppemise tõttu 17. mail.
Käibemaksutulu on kokku langenud 9,5 protsenti
Käibemaksu tasumise langus oli eriolukorrast tingitud mõjude tõttu nii märtsis kui ka aprillis sügav, vastavalt 15,8 ja 20,4 protsenti, kuid mais leevenes eelmiste kuudega võrreldes oluliselt, ulatudes vaid 3,7 protsendini.
Maikuu tasumise langus oli tingitud ettevõtete käivete vähenemisest, kuid sealjuures vähenes ka nende soetus oluliselt. Sellest tulenevalt jäid maksu- ja tolliameti ettevõtetele tehtud sisendkäibemaksu tagastused eelmise aastaga võrreldes koguni 20,8 protsenti väiksemaks, mis avaldas tasumise kasvule positiivset mõju.
Samuti toetas tasumist käibemaksuvõla ehk tasumata maksukohustuse vähenemine, mille tase oli eelmise kuuga võrreldes 7 miljoni euro võrra madalam, ulatudes kokkuvõttes 196 miljoni euroni.
Maksuvõla vähenemisele on kaasa aidanud nullmääraga tasumata maksukohustuse intressi soodusperioodi lõppemine eriolukorra piirangute leevendamise järel ja tavaolukorra taastumine. Käibemaksuvõlg on kokku suurim jae- ja hulgikaubanduses ning ehituse tegevusalal, vastavalt 72 ja 28 miljonit eurot.
Tegevusaladest panustasid mais käibemaksu tasumise kasvu enim jaekaubandus ning finantsteenuste osutamine, kus tasumine kasvas 2019. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 17 ja 204 protsenti. Jaekaubanduse kasvu tagas müügi kasv spetsialiseerimata kauplustes ehk jaekettides ning soetuse vähenemine aastases võrdluses.
Finantsteenuste osutamise kasv tulenes kapitalirendi ja krediidiasutuste soetuse vähenemisest, millega ettevõtetele tehtud tagastused oluliselt langesid. Tegevusala soetuse languse põhjustasid eriolukorrast tulenevad piirangud ja sellega kaasnenud madalam majandusaktiivsus ning finantstehingute arv.
Samas on olulistes ja suurtes sektorites, nagu mootorsõidukite müük ning hulgikaubandus, käibemaksu tasumine märkimisväärselt kahanenud, vastavalt 44,5 ja 24 protsenti. Mootorsõidukite müügi langus oli tingitud eelkõige sõiduautode ja väikebusside müügi vähenemisest. Tasumise kohustuse vähenemine hulgikaubanduses tulenes peamiselt mootorikütuse hulgimüügi langusest 50 miljoni euro võrra.
Sealjuures negatiivset mõju käibemaksu tasumise kasvule avaldasid maikuu mootorikütuste madalamad hinnad võrreldes mullusega, mis vähenesid aastases võrdluses bensiini puhul 18 protsenti ning diislikütusel koguni 27 protsenti.
Ettevõtete käivete langus oli mais piirangute tõttu laiapõhjaline
Ettevõtete maikuu käivete langus ulatus kokku 22,4 protsendini (vt joonis 1), mis oli sealjuures laiapõhjaline ning 3,6 protsendipunkti võrra sügavam eelmise kuuga võrreldes. Eriolukorra tõttu kehtestatud liikumise ja majandustegevuse piirangud olid veel täisjõus 17. maini, mis avaldasid ka ettevõtete käivetele negatiivset mõju.
Samas alustati 1.juunist ka piirangute olulise leevendamisega ning maikuu käibemaksu deklareerimise ning tasumise kuupäev oli 20. juuni, mil kehtis juba tavaolukord. Juunist alates ongi oodata käivete järkjärgulist taastumist.
