ELU VÄIKESAARTEL | Suur osa Vormsist kuulub rootslastele, saare veiste liha jõuab valdavalt Šveitsi

Vormsi suurima veisekasvataja käes on üle 200 looma ülalpidamiseks ligi kümnendik saare kogupindalast.

„Kui saar kinni oli, siis turism kindlasti ei toiminud. Kardeti, et see kestab suveni välja,” kirjeldab vormsilane Gert Kanarbik (47), kuidas mõjus koroonaaeg sellele Lääne-Eesti väikesaarele. Nüüd on turiste Vormsil aga väga palju – kohalikud jätavad vahel poodigi minemata, kui selle ees on üle viie auto.

Kuigi saare elanike jaoks on oluline sissetulekuallikas turism, on seal ka mitu põllumajandustootjat. Neist suurim ongi Ege (38) ja Gert Kanarbiku veisekasvandus OÜ Vormsi MT, mille põhifarm asub saare loodeosas Kersleti külas.Saarel on peale nende veel neli veisepidajat, kes on palju kauem loomi kasvatanud, ent just Vormsi MT-st on saanud sealne suurim veisekasvataja.

Neile endale kuulub natuke üle saja hektari maad, ülejäänu on nad rentinud. Selle hulgas on nii riigi- kui ka eramaa, suurem osa kuulub aga rannarootslaste järeltulijatele, kes ise elavad Rootsis. Paljud neist pole elu sees saarel käinudki. „Mõnega annab läbi rääkida, mõnega ei anna – väga vähestele mõjub argument, et mina kui rannarootslaste järeltulija olen siin ja tegutsen kohapeal,” märgib Ege.