Sooman rääkis Delfi erisaates, et Konjunktuuriinstituudi poolt väljastatud numbrid näitavad inimeste suurt mure tuleviku pärast ja see on võrreldav olukorraga, mis valitses eelmise majanduskriisi ajal kümmekond aastat tagasi.

Tehinguid on eriolukorraga võrreldes rohkem seetõttu, et osa nn paberil ostetud kodusid uusarendustes tehakse hoone valmimisel notari juures ametlikuks. Lisaks ka märgilised igapäevaelu sündmused: sünnid, surmad, kokku- ja lahkukolimised. "Mingisugune vajadus ja nõudlus jääb ikka, ükskõik, kui rasked ajad on."

Küll aga kardavad paljud inimesed Soomani kinnitusel tööpuuduse kasvu ja koroonapuhangu teise laine pärast. "Keegi ei tea, milline teine laine välja näeb. Aga usaldan eksperte, et tõenäoliselt tuleb."

Murekohaks on paljudele seegi, et pangast laenu ei saa. "Piisab sellestki, et oled tööl ettevõttes, mis kasutanud riiklikke toetusmeetmeid, oled nimekirjast väljas. Soovitatakse automaatselt, et oota sügise või järgmise kevadeni."

Kui klient ka näiliselt paistab kriteeriumitele vastavat, aga pank laenu anda ei taha, nõutakse näiteks kahekordset omafinantseeringut ja intress keeratakse nii üles, et inimene loobub ise. "Alati nii olnud, nii jääb. Laenu saamine pole inimõigus, pankadel õigus loobuda," märkis Sooman.

1x
00:00

Koroonapuhangu aegu on olnud ka palju juttu võimalikust hinnalangusest kinnisvaraturul. Sooman viitas, et midagi ei käi sel turul päevapealt. Kui tööpuudus kasvab, võib juhtuda, et osa inimesi jääb makseraskustesse ning pank on sunnitud kinnisvara sundmüüki panema. Just see oleks kõige tugevam hinnalanguse võimendaja.

"Kui ka peaksid hinnad langema, siis las langevad. Olgu siis aktsiad või krüptovaluuta, kõik tõusevad ja langevad, nii ka kinnisvaraturul - langusele järgneb taastumine." Ta märkis, et suurimateks kaotajateks on need, kel laenujääk ühel hetkel suurem kui vara väärtus, jäädakse laenulõksu. Soomani sõnutsi võib see probleem hakata kimbutama neid, kes olid siiani isehakanud majutusärimehed. Antud sektor on praeguseks kokku varisenud, turiste on nii vähe.

Mis puutub üüriturgu, siis seal on üürilevõtjad tugevas eelisseisus. "Tallinnas võrreldes märtsiga on üürikorterite pakkumiste arv kasvanud 50 protsendi võrra. Kasvud päris suured just nende majutuskorterite arvelt. Sisuliselt need omanikud maksvad surnud hobust, kommunaalkulud ka kaelas."

Üldiselt on üürihinnad langenud veerandi võrra. Ta meenutas, et enne eriolukorda oli kõik pöördvõrdes. Üürnik oli kui sulane, kes pidi tulema mütsilotu käes ning tõestama, et on sobiv üürnik. "Üürileandja tegi piltlikult öeldes trikoovoorusid," lausus ta ja näitlikustas, et punaseks tuleks võisid lemmikloomade kõrval olla ka lapsed. Nüüd on kõik muutunud.

Saates on juttu ka uusarendustest. Sel rindel on turg juba korrastunud ning üldiselt on alles jäänud tugevad tegijad. Sooman rääkis, et nõudlust seal on - noored vanuses 25-35 eelistvad pigem ikka uut maja. Põhjus pole vaid väiksemates kommunaalkuludes, on muidki aspekte.

Lähemalt saab kuulata juba saatest!