„Tarbijad ootavad põllumeestelt kvaliteetse ja ohutu toidu tootmist, seejuures keskkonna kaitsmist ja loomade heaolu tagamist, kuid toidu eest makstav hind pole kaugeltki piisav tootmiskulude katmiseks ja kõrgete nõudmiste täitmiseks. Ühise põllumajanduspoliitika hüvitistel on jätkuvalt oluline roll kohaliku toidutootmise kindlustamisel,“ selgitas põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Oleme läbi aastate rõhutanud, et Eesti põllumeestele tuleb tagada Euroopa Liidus ausad konkurentsitingimused, mille eeltingimuseks on põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamine. Kuigi plaanis on Eesti põllumeestele makstavate hüvitiste viimine ELi keskmisele lähemale, siis toetuste võrdsustamine toimub kahjuks teosammul ja praeguse seisuga jäävad need ka järgmise perioodi lõpuks ligi veerandi võrra madalamaks ühenduse keskmisest,“ lisas Sõrmus.

Põllumajanduskoja juhi sõnul nõuab Euroopa Komisjon lähema kümne aasta jooksul põllumajandustootjatelt väga ambitsioonikate keskkonna-, kliima- ja elurikkuse eesmärkide saavutamist. „Tunnustame Euroopa Komisjoni hiljutist kava, mille kohaselt soovitakse suurendada ELi poolset rahastust maaelu arengu poliitika elluviimiseks, kuid ootused põllumeestele on siiski suuremad kui valmisolek kasvavaid kulusid hüvitada ja mahukaid investeeringuid toetada,“ lisas ta.

Balti riikide põllumeeste esindajad korraldasid Brüsselis ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni ees ka miniaktsiooni oma nõudmiste meelde tuletamiseks (foto lisatud). COVID-19 piirangud takistavad seekord suurema meeleavalduse korraldamist, nagu seda on tehtud varasemate Euroopa Ülemkogude ajal.