Reuters: USA Utah’ osariigi põlisrahvas kardab oma maa Eesti radioaktiivsete jäätmete prügimäeks muutmist
Järelevalveorganid kaaluvad, kas kohalik uraanifirma võib materjali importida töötlemiseks tehases, mis asub põlisameeriklaste reservaadi piiril.
Utah’ võimud ei ole otsuse tegemiseks tähtaega määranud ja seda lubatakse teha pärast suure hulga avalike kommentaaride põhjalikku läbivaatamist, teatas osariigi keskkonnakvaliteedi ameti esindaja Jared Mendenhall.
Ettevõtte Energy Fuel Inc jaoks oleks Eestis paiknev materjal majanduslik päästerõngas pärast 7,8 miljoni dollari suurust kahjumit esimeses kvartalis. Ettevõtte president ütles märtsis, et USA uraanitööstus on täieliku kokkuvarisemise äärel.
USA ainsa tegutseva uraanitehase lähedal elaval Ute’i mäe Ute’i hõimul on aga hirm, et nende maa muutub kogu maailma radioaktiivsete jäätmete prügimäeks.
Nii White Mesa tehas kui ka hõimureservaat asuvad San Juani maakonnas, mis on Utah’ vaeseim.
Hõim ja keskkonnakaitsjad väidavad, et radioaktsiivse kõrvalprodukti töötlemine kujutab endast tehase tegevuse ohtlikku laiendamist. 1979. aastal ehitatud tehas oli mõeldud ainult Colorado platoo tavapärase uraanimaagi töötlemiseks kuni 20 aastat. Ettevõtte taotluse tagasilükkamist on nõudnud ka Navaho Utah’ Komisjon ja navaho rahva esindajad.
„Utah’ osariik peab teadvustama ja tunnistama tegelikkust, et tehas on kaugelt ületanud oma projekteeritud eluea ega ole enam tavapärane uraanitehas, vaid radioaktiivne prügimägi, mis püüab tegutseda aastakümneid, kui mitte aastatuhande,” teatas Ute’i mäe Ute’i hõim osariigile esitatud dokumendis.
660 tonni pulbrikujul materjali on hetkel 2000 tünnis Eestis. See oleks Energy Fuelsi esimene radioaktiivne import väljaspoolt Põhja-Ameerikat. Pulber on Silmeti tantaali- ja nioobiumitootmise kõrvalprodukt, mis sisaldab uraani. Eestis radioaktiivse materjali litsentseeritud ümbertöötlemistehast ei ole.
Energy Fuelsi sõnul on selles kõrvalproduktis piisavalt uraani, et seda tasub ümber töödelda. Oponentide sõnul tahab Energy Fuels lihtsalt jäätmeid sisse tuua, et neid kohapeal ladustada.
„Need sisendid on olulised tehase jätkuva majandusliku ellujäämise jaoks, eriti võttes arvesse praegust seisu uraaniturul,” ütles Energy Fuelsi esindaja Paul Goranson, kelle sõnul aitaks materjali kohaletoomine 70 töötajat palgal hoida.
Energy Fuels ootab, et riigisisene nõudlus uraani järele USA-s kasvab pärast seda, kui president Donald Trumpi administratsioon tegi aprillis ettepaneku 1,5 miljardi dollari väärtuses föderaalse uraanireservi loomiseks, kuhu ostetaks uraani kodumaistelt tootjatelt. Reserv ei ole aga veel saanud kongressi heakskiitu, mis on suur takistus.
Litsentsitaotluse vastastega on ühinenud ka San Juani maakond, mis teatas, et austab Energy Fuelsit kui kohalikku tööandjat, aga on mures radioaktiivsete jäätmete tulevase impordi mõjude pärast ilma uute regulatsioonide või järelevalveta.
„Utah’ osariigil on aeg kohelda piirkondi põlisameeriklaste kogukondade lähedal ... sama hoolikalt, kui koheldaks linnastunud alasid, ning keelduda loataotluse parandustest ja muudatustest,” ütles San Juani maakonna komisjoni esimees Kenneth Maryboy, kes on ise navaho rahva liige. „San Juani maakonna elanikud ei vääri midagi vähemat ega pea kindlasti jätkuvalt olema maailma ohtlike materjalide prügimägi.”
