VILJA KÜSIB | Erki Urva: elu normaliseerub, kui tuleb vaktsiin. Aga selle aja peale ei jõua riigid enam lennundust kinni maksta
(1)
Kui minu rehkendus paika peab, oli teil hiljuti suur sünnipäev (60. – VK), palju õnne! Kes külas käis, mida räägiti, mis kingiks toodi?
Tahaksingi just Toivo Tänavsuule kirjutada, sest kingituste asemel palusin annetada raha vähiravifondi.
Kuhu te ise viimati lendasite?
See on hea küsimus. Olen sel aastal paar korda lennanud. Viimati käisin Minskis?
See oli neil päevil, kui Minsk oli samahästi kui ainus koht, kuhu siit lennata sai?
Ei, see oli enne kriisi algust. Täpset kuupäeva ma ei mäleta, aga meil oli üks kaubandus-tööstuskoja äridelegatsioon, kes Minskis käis.
Kuula siit.
Kui Nordica loodi – esialgu siis Estonian Airi varemetele Nordic Aviation Groupi nime all –, siis sõnastati tema ülesandena lennata Tallinnast teatud sihtpunktidesse ka siis, kui on kriis. Praegu on kriis, aga teie juhitav firma seda ülesannet ei täida. Miks te pole ametit maha pannud?
Me oleme valmis seda tegema (lende alustama – VK), kui teatud eeltingimused on täidetud. Kui me sügisel (2019 – VK) lennud peatasime, siis ütlesimegi, et me peatame need. Loodan, et oleme varsti valmis. Need, kes praegu lendavad, põletavad meeletult raha. Lennukite keskmine täituvus on kuskil 40 protsendi peal ja pileteid müüakse praegu odavalt.
Tallinnast lendamine muutus meie jaoks marginaalseks tegevuseks juba jupp aega tagasi. Kui rääkida ettevõtte asutamisest, siis Nordica täitis oma missiooni. Missioon seisnes selles, et lennud ei tohtinud pärast Estonian Airi lõppu katkeda.
Sinna jõuame tagasi, aga – praegu on kriis. Teie ei lenda. Andestage mu häbematus, aga mida te siis teete, kui te ei lenda?
Lendame. Lendame. Ainult mitte Eestis.
Aga kas asja mõte polnud mitte otseühenduste tagamine Tallinnast?
Aga kas Eesti riigil on eksporditurge vaja või mitte? Tihtilugu pannakse võrdusmärki Nordica kaubamärgi ja kogu meie lennutegevuse vahele. Enne kriisi algust oli meie grupi lennukipargis 24 lennukit ja ainult üks neist teenindas Nordica nime all reisijateveo lende. See oli Rootsi riigihankeline liin, mis käis Stockholmi vahet.
Mul on see meeles küll, et Nordica lõpetas lendamise juba eelmise aasta novembris. Regional Jet jäi tegema allhankeid SASile ja LOTile. Teie asusite Nordica juhiks eelmise aasta septembris, nii et te teadsite, et asute sisuliselt mittetegutseva valdusfirma juhiks?
Päris nii siiski ei ole.
No Tallinnast lendamine lõppes ju kohe ära.
Seda küll, aga samal ajal hakkasime välja töötama uut kommertsstrateegiat, kuidas tulu genereerida. Selleks oleme osalenud eri hangetel. Praeguseni on lõpule viimata Saaremaa hange, kus me saime päris hea tulemuse, aga lõplik otsus on tegemata.
Andke andeks, see on ju kommiraha, mida te sealt võite teenida.
See ei olegi nii väga kommiraha, kui vaadata, kui palju riik on sinna planeerinud raha panna järgmise nelja-viie aasta jooksul.
Nii et teie tegite plaani, riik kiitis selle heaks – ja siis lõi koroona sisse?
Päris mitte nii, aga üldiselt küll. Riik oli meile teatud ülesanded andnud. Kui ma ametisse asusin, tahtsin loomulikult teada, missugune nägemus on nõukogul ning meie ainuomanikul ehk Eesti riigil. Meile anti kaks põhilist ülesannet: peame olema valmis lendama juhul, kui vajadus on; meil peab selleks olema kommertsplatvorm – iseiseisev, mitte LOTi oma, mida me siiamaani kasutame. Sellega me oleme tegelenud. Ja see valmisolek... See saab olema. Üsna pea.
See vastus küll ei rahulda. Majandusminister Taavi Aas lubas juba aprilli lõpus, et hakkate lendama 12 sihtkohta. Hea küll, lubatud 30 miljonit on teil saamata. Kes see käpard on – Taavi Aas, Euroopa Komisjon, teie või keegi neljas?
See on selline kombinatsioon, kõik võtab aega.
Kõik nimetatud neli on käpardid?
Ma ei nimetaks otse kedagi käpardiks? Siin on lihtsalt teatud protsessid toimunud. Esimene moodus, kuidas me tahtsime abi saada, oli natuke teistmoodi. Me kulutasime kuu aega ühes suunas jooksmisele. Siis leiti, et seda asja tuleb teistmoodi menetleda.
Kuhu te siis kuu aega jooksite?
On kolm viisi, kuidas Covidi olukorras riigi rahastust saada. Esmane lähenemine oli see, et panime kokku erainvestori printsiibist lähtuva äriplaani, mida valideerisime sõltumatu eksperdi kaudu, kes oleks näidanud, et ettevõte oleks paari aasta pärast tagasi kasumisse jõudnud. Meil oli grupis ka selleks aastaks planeeritud kasumisse jõudmine, ja esimesed paar kuud läksid väga hästi.
See esimene kuu, mis metsa läks – kellega et asju ajasite?
Siis me ei pidanud läbirääkimisi, koostasime äriplaani.
Suhtlemine käis siis majandusministeeriumi või valitsusega?
Majandusministeeriumiga valdavalt, mitte otseselt valitsusega. Aga pärast olid seal ametis ka rahandusministeeriumi inimesed, teised eksperdid ja juriidilised nõustajad.
Kuidas te siis aru saite, et jooksete vales suunas?
No mõned inimesed arvasid teistmoodi, kui meie arvasime.
Kes need olid?
No ütleme nii, et tekkisid eriarvamused majandusministeeriumi inimeste ja rahandusministeeriumi inimeste vahel.
Taavi Aas ja Martin Helme said asjadest eri moodi aru?
Seal oli ikka väga erinevaid diskussioone ja muid küsimusi, ja seatud oli muid eeltingimusi. Me oleme olnud tihedas suhtluses, aga pärast seda, kui hakkasime otse Euroopa Komisjoniga mitteametlikke konsultatsioone pidama, on sealt pidevalt nõutud mingisuguseid täpsustusi. Täna saatsime teele vastused viimastele, eelmisel reedel tulnud küsimustele, ja lõunaks olid meil juba uued täpsustavad küsimused.
Kohe räägime Euroopa Komisjonist, aga ikkagi – see majandusministeeriumi rahandusministeeriumi vastuolu. Mis seal juhtus? Martin Helme tõmbas Taavi Aasa lubadustele pidurit?
Mingeid poliitilisi argumente ei oska ma siit välja võluda, ma ei ole neist teadlik.
Aga mis siis juhtus?
Küsimus oli puhttehniline, mitte poliitiline.
Miks peeti Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi mitteametlikult?
Selline on tava. Kõigepealt peetakse mitteametlikud konsultatsioonid, mille käigus selgitatakse asi ära. Siis antakse riigile roheline tuli ja öeldakse: esitage nüüd elektrooniline avaldus. Seda menetleb komisjon ja teeb otsuse.
Komisjoniga räägite läbi teie või majandusministeerium?
Me kõik koos peame läbirääkimisi, peamine kontakt on rahandusministeeriumi ametnik.
Miks see kõik nii kaua aega võtab?
Me teeme seda kõike koos. Ilma meie inimesteta ei ole majandusministeeriumil võimalik ühtegi numbrit täpsustada.
Lufthansa 9 miljardi otsus ei sündinud kergesti, aga neil on see raha käes. Air Baltic sai 250 miljonit eurot riigiabi – ei käinud kah kergesti, aga nemad lendavad, isegi Tallinnast. Aga teie! Pole raha kätte saanud ja ei lenda ka. Kes siin asju ajada ei oska?
Ma ei oska sellele küsimusele vastata.
Aga kelle käest ma peaksin seda siis küsima?
Ma ei tea.
Teie olete selle lennufirma juht ometi.
Jaa, olen küll. Kui see kriis hakkas tulema... 13. märtsil toimus minu initsiatiivil suur nõupidamine majandusministri juures. Seal olid kohal kogu lennundussektori inimesed. Me hakkasime kohe rääkima, et Eesti lennundus ei jää ilma riigi sekkumiseta ellu.
Kas Taavi Aas sai aru?
Sai väga hästi aru.
No aga miks ta midagi ei tee, et kiiremini raha kätte saaksite?
Siis hakkaski protsess pihta ja protsess... Tegemist on koalitsioonivalitsusega. Koalitsioonipartneritel võivad olla erinevad arvamused.
Ikka jõuame poliitikasse välja?
Mina ei sekku poliitikasse, see ei ole minu rida.
Kui te ükskord oma 30 miljonit eurot kätte saate, mis te teete sellega?
Kõigepealt hakkame kreeditoridele kinni maksma arveid, mida me siiamaani maksnud ei ole.
Palju te juba võlgu olete?
Noh... päris korralikult, jah. Me oleme tegelikult saavutanud väga head kokkulepped suurem osa kreeditoridega ja eriti liisingufirmadega. Kriisi alguses oli meil 24 lennukit, nüüd oleme me terve rea liisingulepinguid juba lõpetanud. Teine asi on see, et meil on vaja rekapitaliseerida oma tütarfirma Regional Jet, mis kasutab Xfly kaubamärki. Jätkuvad läbirääkimised poolakatega, et LOTi käest nende osalus välja osta.
Kas siin pole ohtu, et klatite võlad ära, aga lõpuks lendama ikka ei hakka? Ja kõik minu raha – sest maksumaksja raha on minu raha – läheb jälle raisku?
Ei lähe raisku. Sellega päästetakse Eestis väga oluline ettevõte, mida riigil on võimalik ühel hetkel ka näiteks maha müüa.
Kui panete näiteks poole raha võlgade maksmise alla, siis on minul ikka tühjad pihud?
Nordica tegelik väärtus ei seisne mitte kaubamärgis või Tallinnast lendamises, see on meie tütarettevõttes, kes on Euroopas teine sellist teenust pakkuv lennuettevõte.
Me räägime Regional Jetist. Aga võib-olla tema allhanget ei vajatagi enam?
Vastupidi, selle vastu on väga suur huvi. SASi pargi kõige väiksem lennuk on 180-kohaline. Kui on vaja lennata sihtkohta Euroopas, kus nõudlus on poole väiksem või kolm korda väiksem, siis ei ole mõtet suure lennukiga lennata. Oluliselt odavam on kasutada väiksemat lennukit.
Ikkagi, millal Nordica ise Tallinnast lendama hakkab?
Me oleme sügise peale mõelnud. Kõik on lendamist edasi lükanud. Monitoorime, mis Tallinna lennujaamas toimub. Kui ikkagi nõudlust ei ole, siis oleks tobe kulutada maksumaksja raha tühjade lennukitega lendamise peale.
Oleme sügise peale mõelnud – see kõlab kohutavalt ebamääraselt.
Ma ei ütlegi konkreetsemalt, sest me ei tea, millal tuleb lõplik otsus (riigiabi asjus – VK) ja missugune see on.
Air Balticu juht Martin Gauss ei võta seni palka, kuni koroonakriis möödas ei ole. Kas teie 9800 eurot laekub endiselt või olete ka palgast loobunud?
16. märtsil tegime juhtkonnaga otsuse vabatahtlikult palka vähendada 25 protsenti. Teistel inimestel jäi reaalne langus 10 protsendi peale. Ettevõttele oli see oluline kokkuhoid.
Kui kaua teie isiklik palgalangetus kehtib?
See sõltub nõukogust.
Teil endal sõnaõigust pole?
Kindlasti on.
Kui Gunnar Kobin pidi Nordica juhiks saama, oleks tema palk olnud teie omast peaagu kaks korda suurem. Äkki ei olnud tema äkilise loobumise põhjus mitte äratundmine, et tal puuduvad lennundusalased teadmised, vaid pigem arusaamine, et ta ei taha olla mingi tühja kesta juht?
Ma olen Gunnariga kohtunud küll, aga see oli veel enne, kui ta oma otsuse tegi. Minule tuli tema loobumine üllatusena.
Mis seisus on praegu eraldumine LOTist?
Me räägime jätkuvalt läbi. Asi algas vajadusest rekapitaliseerida Regional Jetti.
Ja nemad ei taha raha sisse panna.
Jah. Nad deklareerisid, et nemad ei pane. Meil on osanike leping, kus on ette nähtud protseduurid, kuidas asju ajada, kui osanikud ei suuda konsensuslikke otsuseid vastu võtta.
Kuidas te siis neist lahti saate?
Selle jaoks on protseduur kirjeldatud.
Kaua see aega võtab? Kuidas see käib?
Kõigepealt on vaja läbi viia nõukogu koosolekud, osanike koosolekud. Kui seal otsust vastu ei võeta, siis saadame deadlock notice’i. Kui tuleb see, siis on sisse kirjutatud call option. Nii see protsess käib.
Kaua see kõik aega võtab?
Järgmine tärmin on augusti keskpaigas.
Millal see protsess lõpule jõuab?
Oleneb sellest, kas soovitakse näiteks arbitraaži vaidlema minna. Senimaani on osapooled küll ütelnud, et nad ei soovi selle peale raha kulutada. Vaieldakse tehniliste küsimuste üle.
Võib-olla kõik ei teadvusta endale, et rääkides Nordicast räägime sageli tegelikult kolmest ettevõttest: Nordica ise, edukaks allhankijaks kujunenud Regional Jet ja Varahaldus. Riigiabi tingimus on, et need kolm firmat tuleb jälle kokku panna. Estonian Airi endise juhina mäletate kindlasti, et üks EA hukutajaid on see, et need kolm olid koos. Miks riik nõuab, et astuksite uuesti samasse ämbrisse?
Ma arvan, selle taga on mingi poliitiline agenda. Juba eelmise aasta suvest peale on veeretatud mõtet koondada need ettevõtted ühe holding’u alla. Teha Eestis valdusettevõte, mille all oleksid iseseisvate ettevõtetena Transpordi Varahaldus, Nordica ja Regional Jet. Meil olid selle kohta kõik paberid ette valmistatud, aga siis hakati rääkima, et oleks vaja nad kõik kokku liita.
Kelle mõte see oli, et on vaja liita?
See ei ole tulnud majandusministeeriumist. Seda nõudis ilmselt mõni teine koalitsioonipartner.
Äkki rahandusministeeriumist?
Ma ei kommenteeri seda. Ma ei ole valitsuse istungil viibinud. Aga seda ei ole võimalik puhtfüüsiliselt teha. Liita pole võimalik seni, kuni pole LOTist välja saadud, kohe tekivad suured probleemid. Teiseks, Transpordi Varahaldus on finantseerinud lennukite ostu Eesti võlakirjadega, mis on Eesti finantsasutuste soetatud. Nende tingimused ei luba sellist asja. Ükski pank ei ole valmis lennufirmale laenu andma.
Kui suur on tõenäosus, et te lõpuks sellest 30 miljonist ilma jääte?
Komisjoni otsuse taga on tehnilised küsimused. Ma ei ole tunnetanud vastumeelsust selle raha andmise suhtes. Senimaani ei ole Euroopa Komisjon ka ühtegi negatiivset otsust teinud selles vallas.
Te juhtisite rahvuslikku lennufirmat siis, kui tal läks hästi, ta oli kasumis. Viimase kasumi saigi ettevõte 2005, kui te pidite lahkuma. Praegu juhite sisuliselt tühja kesta, mis teid motiveerib?
Kindlasti ei ole tegemist tühja kestaga. Tegelikult olen juba kolmandat tiiru lennunduses tagasi. 2012-15 kuulusin EA nõukogusse. Lennundus on olnud minu eluvaldkond isegi veel enne sellega liitumist. Turismiettevõtetes töötades olin suur lennundushuviline – nagu keegi ajakirjanduses ka kirjutas, et kogenud tippjuhi asemel palgati visioonita lennundusfänn.
Teie olete saanud reaalse uue võimaluse, mõni mees peab elu lõpuni oma nime taha kirjutama Estonian Airi endine juht. Aga teie võimalused on väga piiratud.
Äri muutub kogu aeg. EA kasumiaastatel oli turuolukord totaalselt teine. Ärimudel, millega Nordica alustas, meeldis mulle väga. Riskide maandamiseks koondati kommertspool ühte kohta, opereerimine teise, meeskonnad palgati tööjõu rendifirmadest. See on väga edumeelne ärimudel. Mulle meeldiks väga lennata Tallinnast eri sihtkohtadesse, aga eelmisel aastal ei tootnud mitte ükski liin enam kasumit. Me ei saanud rahapõletamist lihtsalt jätkata.
Me räägime sageli Nordicast võrreldavuses Estonian Airiga, kuigi rahvuslikku lennukompaniid meil ju tegelikult enam ei ole. Selles on midagi kurba, kas pole?
Loomulikult on. Mul on Estonian Airi ajaloo raamat riiulis ja ma vaatan seda kogu aeg.
EA pankrotimenetlus pole lõppenud, samuti mitte endiste töötajate kohtuskäigud. Kui tihti öösel hirmuhigis ärkate ja mõtlete aegadele, mil te ise otsuseid langetasite? Te ju tunnete neid inimesi.
Pigem tekitab mulle hirmu tänane päev ja tulevik. Sellist kriisi ei ole maailma lennundus näinud.
Millal elu jälle normaalseks muutub?
See võib juhtuda siis, kui meditsiin ja teadus appi tulevad – luuakse vaktsiin ja massiline haigestumine lõpeb. Aga selle aja peale ei suuda riigid kogu lennundussektorit kinni maksta. Pankrotte on juba olnud ja neid tuleb veel.
