Euroopa liidrite pikaleveninud tippkohtumine: kired möllavad, kannatus katkemise piiril- kas tuleb ka läbimurre?
Juba reedel alanud Euroopa liidrite kogunemisel Ülemkogul ei ole senini koroonakriisis räsitud majanduste päästefondi osas kokkuleppele jõutud, sest vastuolud kasinust pooldavate riikide ja teiste vahel on põhimõttelised. Siiski loodetakse, et täna õhtupoolikul Euroopa Nõukogu presidendi Charles Micheli lauale toodav ettepanek toob läbimurde.
Politico kirjutab, et Micheli ettepanekul peaks 750 miljardi euro mahus majanduse päästefondi rahast 390 miljonit olema hädas olevatele riikidele tagastamatu abina ning ülejäänud osa laenudega. Algse plaani kohaselt oleks toetusena jagatud 500 miljardit eurot ning laenude osa moodustanud 250 miljardit.
„Me peame kokkuleppele jõudma," kinnitas Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire. Nagu kirjutab Reuters, kaotas Prantsusmaa president Emmanuel Macron täna öösel kasinust pooldavate riikide suunal hetkeks kannatuse, ning põrutas rusikaga lauale. Pinged kruvisid üha suuremaks, kuni lõpuks Belgia peaminister Sophie Wilmes teisi rahunema kutsus.
Mille muu üle ikka vaieldakse kui raha ja selle jagamise üle. Ja rahad on mängus suured. Tavainimesele täiesti hoomamatud ja 50 miljardi euro võrra kõikumised tunduvad kõrvalt vaadates marginaalsed. Peamised vastuolud kahe moodustunud leeri ehk kasinust pooldavate riikide ning ülejäänute vahel on selles, kui suure osa ja mis tingimustel võiksid hädas riigid saada tagastamatu toetusena.
Vahepealse ettepanekuna vähenes toetuste osa 450 miljardile, kuid see ei olnud kasinust pooldavate riikide Austria, Taani, Hollandi ja Rootsi jaoks vastuvõetav ning nende nägemusel peaks see vähenema 350 miljardile eurole. Briti majandusleht Financial Times kirjutab, et lisaks oleks hädasolijatel võimalik saada teine 350 miljardit eurot laenudena ja kogu koroonaviiruse mõjudega võitlemise abipaketi maht oleks 700 miljardit eurot.
Pakkumist toetas Soome, kuid pandeemiast enim räsitud riigid suhtusid sellesse leigelt. Itaalia peaminister Giuseppe Conte teatas õhtusöögil, et kui kokkulepe jääb sõlmimata, lõhub see Euroopa ühisturgu.
Kasinuse pooldajate eestvedajad Austria kantsler Sebastian Kurz ja Hollandi peaminister Mark Rutte on tegelikult järele andnud, sest algselt olid nad seisukohal, et päästefond ei tohiks riikidele tagastamatut abi üldse jagada.
Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania ning Itaalia on aga seisukohal, et toetused ei tohiks olla alla 400 miljardi euro.
Financial Times meenutab, et maikuus kutsusid Pariis ja Berliin Euroopa Komisjoni üles laenama 500 miljardit eurot, millega saaks tagastamatu abi korras suurimas hädas olevaid riike toetada. Komisjoni president Ursula von der Leyen kordas omalt poolt ettepanekut, kuid lisas sinna veel lisaks enda ettepanekuna 250 miljardit eurot laenuraha, millega paketi maht suurenes 750 miljardi dollarini.
Ülemkogul esitatud plaan on Brüsseli kuudepikkuse töö tulemus ning peaks koroonaviirusest räsitud Euroopa teise maailmasõja järgse aja kõige hullemale majanduskriisile leevendust pakkuma. Plaan annaks Euroopa Liidule ka täiesti uue ja tundmatu mängumaa, sest lubaks euroliidul finantsturgudelt massiivselt laenata.
Kuigi kahe leeri erimeelsuste objekt on vaid 50 miljardi euro mahus tagastamatu abi, siis hoiatasid diplomaadid, et riikide juhid on kokkuleppe saavutamisega tõsises hädas. Nii on ühe Financial Timesiga rääkinud diplomaadi sõnul läbirääkimised ummikus ning lahenduse leidmine nõuab mõlemalt poolelt sammude astumist või vastasel juhul riskitakse läbikukkumisega.
Asja muudab keerukamaks ka asjaolu, et lisaks päästefondile käivad vaidlused ka Euroopa Liidu uue triljoni euro mahus eelarve üle.
Majandusleht kirjutab, et Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ning Prantsusmaa president Emmanuel Macron olid laupäeva õhtul pärast kasinust pooldavate riikidega kohtumist silmnähtavalt frustreeritud.
Samal ajal on Rutte soovinud, et abiraha andmist saaks vetostada juhul, kui riigid ei vii läbi vajalikke reforme. Sellele on aga jäigalt vastu Itaalia. Pühapäeval jäid mõlemad osapooled läbirääkimistel endale kindlaks ning kompromisskokkulepet ei sündinud.
Nii Hispaania kui Itaalia on kinnitanud, et ei saa Rutte soovi toetavat Brüsseli plaani toetada: nimelt on komisjon lauale toonud ettepaneku, mille kohaselt jääks riigi abiraha otsuses viimane sõna rahandusministritele.
Ungari president Viktor Orban nõudis, et maksete peatamised peavad olema valitsuste poolt õhehäälselt heaks kiidetud. Eile ajakirjanikega rääkides süüdisats Orban Hollandi peaministrit Enda ja Ungari vihkamises ning soovis riiki rahaliselt karistada, sest nad justkui ei allu Euroopa seadustele. „Selline käitumine ei ole vastuvõetav," kinnitas Orbam.
Läänetiib , kelle hulka kuuluvad nii kasinuse pooldajad kui Prantsusmaa on toetanud põhimõtet, et raha ei saa valitsused, mis vilistavad Euroopa põhiõigustele. Üks diplomaat märkis, et Ungari ja poola vastasseisu põhjuseks on lõppkompromissiga suurema raha saamise soov.
Kasinuseleerist väljapoole jäävad riikide juhid on kinnitanud, et soovivad küll kokkuleppele jõuda, kuid see ei saa tulla nii, et Euroopa majanduslikku vastutust Covid-19 pandeemia mõjude eest eiratakse.
