Panga statistika: eestimaalased asusid senisest rohkem kodusid kaunistama ja aiatöid tegema
Kodusisustamise trend andis endast esimest korda märku veel käesoleva aasta märtsi alguses, kui nädal aega enne eriolukorra kehtestamist kasvasid korraks inimeste kulutused sisustus- ja elektroonikapoodides. Eriolukorra lõpus, kui tarbijate optimism tagasi kasvule pöördus, suurenesid mööbli, sisustuse ja aiandusega tegeleva haru käibed taas, ületades praeguseks tavalist kulutuste taset viiendiku võrra.
Eestimaalaste tugevat pühendumist kodustele toimetustele näeb mitte ainult kaarditehingutest, vaid samuti e-kaubanduse andmetest. Tänaseid käibeid aasta taguse perioodiga võrreldes on näha, et elektroonikakaupade soetamine veebis suurenes umbes kolmandiku võrra, kodukaupade soetamise populaarsus internetis aga kasvas peaaegu kolm korda.
„Tundub, et kodu kaunistamine ja korrastamine on eestlaste uus rahvussport, mis väljendub eelmise aastaga võrreldes tunduvalt suuremas käibes. Tegu on tugeva näitajaga, sest ei saa öelda, et hoogu lisab suvine aiahooaeg – andmeid võrreldes arvestasime ka sesoonsusega. Ka kriisi ajal oli kodusisustuse valdkonnas kukkumine pisut väiksem, kui teistes sektorites, millest saame ilmselt järeldada, et enam ei tohiks Eestis ühtegi kodu olla, kus põrandaliistud on paigaldamata või kapiuksed logisevad,“ iseloomustas trendi SEB Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt.
Samas on panga andmetel aastaga muutumatuks jäänud toidupoodides tehtud kaardimaksete maht, kus polnud olulist kukkumist ka eriolukorra ajal. Praeguseks on pea täielikult taastunud ka rõivapoodides tehtud kaarditehingud, kui võrrelda nende mahtusid eriolukorrale eelnenud ajaga.
„Ajal, mil disaini- ja sisustuskaupade ning remonditarvete käibed püsivad kõrgel, on mitme valdkonna käibed endiselt üsna tagasihoidlikud just selle pärast, et inimesed toimetavad rohkem kodus. Nii näiteks on eestimaalaste kulutused transpordile endiselt väiksemad, mille üks põhjus on jätkuv töö kodukontorites. Ka söögikohtades tehtavad kulutused on eelmise aasta sama ajaga võrreldes praeguse seisuga siiski veel ligi 10 protsenti väiksemad. Näeme, et ka turismi-, kultuuri- ja meelelahutussektor vaikselt toibuvad, kuigi nende langus võrreldes eelmise aastaga on lausa 40%. Siinkohal saame kõik vaid loota, et maist alguse saanud taastumise trend tugevneb veel ja kriisis kannatada saanud ärivaldkondade seis läheb paremaks,“ võttis teema kokku Lennart Kitt.
