GRAAFIK | Sild või tunnel: kui kalliks lähevad Saaremaa püsiühenduse erinevad variandid

false

Saaremaale sõiduks või sealt mandrile naasmiseks praamijärjekorras seistes oleme küllap kõik mõelnud, et miks ometi ei võiks praami asemel olla ühenduseks sild või tunnel. Valitsus otsustas juunis algatada püsiühenduse kavandamiseks eriplaneeringu tegemaks selgeks, kas püsiühendust on võimalik rajada ja kui on, siis millisel marsruudil.

Eriplaneeringu algatamise eelnõus on välja toodud püsiühenduse alternatiivide hinnangulised investeerimis- ja hoolduskulud, mis on tarbijahinnaindeksi abil teisendatud aastasse 2028.
Püsiühenduse variante on kolm: lõunapoolne sild, põhjapoolne sild ja tunnel.
Täpsema info erinevate maksumuste kohta saab graafikule klikates.

Eriplaneeringu eelnõus mängitakse, et 2018. aastal ajakohastati 2011. aasta kava finants- ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusel on kõik püsiühenduse alternatiivid (sh parvlaevaühendusega jätkamine) sotsiaalmajanduslikult tasuvad. Kõige kasulikum on ehitada lõunapoolne sild, mille majanduslik nüüdispuhasväärtus (ENPV) on 472 mln eurot, sisemine tulumäär (ERR) on 14,4% ning tulu-kulu suhe 3,0.

Valitsus otsustas juunis algatada riigi eriplaneeringu Saaremaa ja mandri püsiühenduse kavandamiseks. Keskkonnaühendused saatsid enne seda valitsusele kirja, kus palusid eriplaneeringut sellisel kujul mitte algatada, kuna tänaste teadmist juures on juba teada, et Saaremaa silla rajamisel oleks negatiivne mõju Väinamere linnu- ja loodusalale.

11 keskkonnaorganisatsiooni ühendav eestkosteorganisatsioon Eesti Keskkonnaühenduste Koda leidis, et riigi eriplaneeringu algatamine eelnõus pakutud kujul on ebasobiv, tulenevalt püsiühenduse silla-variandi negatiivsest mõjust Väinamere linnu- ja loodusalale, millele on koda viidanud ka oma aprillikuises ja juuni alguses saadetud kirjades rahandusministeeriumile.
„Riigi eriplaneeringus on mõttetu kaaluda alternatiive, mille elluviimine tulevikus ei ole võimalik,” leidsid keskkonnaorganisatsioonid, kelle sõnul on see piisav põhjus, miks mitte algatada sellisel kujul eriplaneeringut Suure väina püsiühenduse loomiseks.
Vaatamata keskkonnaühenduste ettepanekule otsustas valitsus siiski algatada riigi eriplaneeringu Suure väina püsiühenduse kavandamiseks. Ettepaneku selleks tegi riigihalduse minister Jaak Aab, kes põhjendas sammu sellega, et see võimaldab välja selgitada, millised mõjud püsiühendusega kaasneksid ning kas nendest tulenevalt oleks mõistlikum rajada mandri ja Muhumaa vahele silda või tunnelit.