Ekspert selgitab: oluline info kätepesust, mis sulle kriisi ajal rääkimata jäeti

Kriisi ajal saime käte pesemise kohta korraliku intensiivkursuse. Paraku jäi kätepesu olulisusest rääkimise kõrval tahaplaanile käte kuivatamise vajalikkuse ja selle eri viiside teadvustamine. Lindströmi ekspert Mari-Liis Paluoja selgitab, millised kuivatusvahendid on mõistlikud ning millised peidavad endas hoopis lisa terviseriski.

Lindström viis läbi uuringu, et selgitada välja, millised on inimeste kätepesu ja -kuivatamise harjumused. Uuringus osales 500 inimest üle Eesti, kellest 50% ütles, et eelistab käte kuivatamiseks paberrätikuid. Paberrätikud on hügieeni seisukohast küll väga hea valik, kuid nagu ka teiste ühekordseks kasutamiseks mõeldud toodete puhul, on paberrätikute miinuseks keskkonnavaenulikkus.

„Tõtt-öelda on paberrätikut vaja kasutada ainult üksikul juhtudel nagu näiteks auto remondi ja hoolduse või muude tugevalt määrivate tööde puhul, kus käterätirulli kasutamine võimalik ei ole. Mujal on kuivatuspaberi kasutamine suuresti mugavuse küsimus, mis ei õigusta selle suurt keskkonnakoormust,“ nendib Mari-Liis Paluoja.

Kätekuivati kujutab terviseriski

Populaarsuselt teine valik oli vastajate jaoks kätekuivati, mida eelistas ligi kolmandik kõigist uurimuses osalenutest. „Kahjuks ei teadvusta enamik inimesi endiselt, millist suurt terviseriski kätekuivati endas kätkeb – võimsad puhurid paiskavad õhku märkimisväärsel hulgal baktereid ja muid haigustekitajaid,“ sõnas Paluoja.

Tema sõnul lendavad masinat käivitades inimese peale eelnevate kasutajate poolt lohaka pesu tõttu maha jäänud bakterid. Kuivati põhja kogunev niiskus ja soe keskkond annab aga bakterite paljunemisele veelgi hoogu juurde. „Koroonakriisi ajal seda ohtu teadvustati ja paljudes kohtades lülitati kätekuivatid välja, et vältida viiruse levitamist. Võib-olla tasub mõelda – kui haiguspuhangu ajal puhureid kasutada ei saanud, siis ehk ei ole mõistlik neid ka tavaolukorras kasutada?“ küsib Paluoja.

Kolmas variant veel

Vähemlevinud, kuid kaasaegne, hügieeniline ja keskkonnasäästlik lahendus on hoopis käterätirull. Käterätirull on masin, mis kasutab kahe rulliku vahel liikuvat puuvillast riiet. Üks rullidest annab välja puhast rätikut ja teise rulli jõuab pärast kuivatamise lõpetamist kasutatud kangas. Kasutatud rätik pestakse rulli lõppemisel kõrgel temperatuuril hügieeniliselt puhtaks ning võetakse jälle kasutusele.

„Selline süsteem on väga hügieeniline – kasutatud rätik rullitakse masina sisse ning bakterid ei pääse tualettruumi lendu. Loodan, et inimeste teadlikkus sellest lahendusest kasvab ja rohkemad inimesed hakkavad eelistama keskkonnasõbralikku ja hügieenilist käterätirulli,“ ütles Paluoja.