Eile otsustas valitsus anda 40 miljonit eurot laenu Porto Francole, kelle ostu- ja ärikeskuse ehitamine praegu Tallinna kesklinnas seisab.

Mitmes kinnisvaraarendajas ja pankuris on see otsus tekitanud küsimusi - kas riik ikka peaks kriisirahast kinnisvaraarendusi toetama ning kas Porto Francole antud laenutingimused pole liiga soodsad?

„Jah, see [otsus] loob teatud ootuse ka teistele kinnisvaraarendusettevõtetele," tõdes väliskaubandus- ja infotehnoloogia minister Raul Siem. „Ma ei välista loomulikult seda, et ka teisi kinnisvaraarenduseettevõtteid asutakse vabariigi valitsuses arutama, kui nad vastavad samasugustele mõjukriteeriumitele riigi vaates."

„Ust kellegi ees kinni ei panda ja ta ei ole selline väga erandlik otsus ka pikemas perspektiivis, " ütles Siem.

Valitsus põhjendas Porto Francole 40 miljoni laenamist muu hulgas sellega, et projekt annab ehitusplatsil tööd poolele tuhandele inimesele ning loob täiendavalt 800 töökohta. „See on märkimisväärne, suur projekt," kaitses Siem valitsuse otsust.

Porto Franco saab Kredexilt 40 miljonit laenu kaheprotsendise intressiga kuueks aastaks. Tegemist on nö sildlaenuga - see tähendab, et riik laenab Porto Francole praegu raha, mida ettevõte hiljem teistelt pankadelt saadavast laenust tagasi maksab. Porto Francol on sildlaenu vaja, kuna vahetult enne koroonakriisi sõlmis ettevõte 102 miljoni eurose laenulepingu EBRD ja Luminor Pangaga. Paraku karmistasid pangad koroonakriisi süvenemisega laenutingimusi.

Kahtluseid valitsuse otsuse ümber tekitab ka fakt, et Porto Franco juhi Rauno Tederi isa, Hillar Teder, on varem jaganud erakondadele heldekäeliselt raha. Möödunud aastal annetas ta Keskerakonnale ja Isamaale 50 000 eurot, oma osa sai ka Reformierakond.

Annetamise ja Porto Franco otsuse vahel Siem seost ei näe. „Mul ei ole mingisugust informatsiooni selle osas, et see vabariigi valitsuse otsus oleks olnud kuidagi mõjutatud," ütles Siem „Vastupidi - vabariigi valitsus tegi selle otsuse konsensuslikult ja väga kaalutletult."

Väliskaubandus- ja infotehnoloogia minister Raul Siem usub, et riik saab raha tagasi. „Ma olen üpriski positiivne ja optimistlik selle osas, jah," ütles Siem. „Finantstehingutes ja laenutehingutes kunagi sellist kindlust ei saa sajaprotsendiliselt kunagi öelda, aga me üldiselt oleme hoidnud seda joont, et riskid oleksid maksimaalselt maandatud."

Kredex seob end vastutusest lahti

Ärileht uuris Kredexilt, kuidas osutus Porto Franco suurlaenukõlblikuks, kui algselt olid suurlaenudel/strateegilistel laenudel tingimused, et ettevõte peab olema suur tööjõudude maksja ja osaliselt eksportija. Porto Franco pole ise kumbagi. Ärileht uuris ka, miks nõustus Kredex teisese hüpoteegiga ning kuidas kujunes kinnisvaraarenduse riskihinnaks 2%.

Kredexi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge vastas küsimustele lakoonliselt: "Projektide puhul alates 10 miljonit eurot, otsustab Vabariigi Valitsus, kas tegemist on riiklikult olulise projektiga või mitte."

"Järgmiseks hakatakse koostama ja kooskõlastama lepingut, seega midagi täpsemalt kommenteerida ei saa," lisas Kerge.

Raimond Kaljulaid nõuab peaministrilt vastuseid
Kaljulaidi sõnul on valitsuse otsuse puhul kõige küsitavam aspekt see, et riik lepib laenu andes teise järgu hüpoteegiga, küsides samas kordi vähem intressi kui pangad esimese järgu hüpoteegi tagatisel. Kaljulaidi hinnangul on riigi antava laenu intressimäär vähemalt kaks korda odavam tavapäraselt pankade poolt antavatest laenudest ning neli kuni viis korda odavam sarnastel tavapärase teise järgu hüpoteegiga tagatud laenudest.


„Kas valitsuses otsusele eelnenud aruteludes pöörati sellele asjaolule tähelapanu, et teise järgu hüpoteegiga laenu tagamine suurendab väga olulisel määral laenuandja riski? Kas valitsus oli otsuse langetamisel teadlik sellest, et näiteks Eestis tegutsevad pangad ei annaks mitte mingil juhul teise järgu hüpoteegi tagatisel laenu? Miks leppis valitsus maksumaksja raha laenates sedavõrd kõrge riski ning mis veel olulisem – väga ebasoodsate tingimustega riigi jaoks?“ tahab Kaljulaid teada.


Kaljulaidi sõnul on küsitav ka see, mis alusel on antud projekt välja valitud.


„Porto Franco arenduses on olulisel määral uut kaubanduspinda – seda olukorras, kus meil on kohalikul kaubandusturul uusi keskuseid, millel on erakordselt keeruline majanduslik olukord ning trend on koroonaviiruse kriisi järgselt veel enam e-kaubanduse suunas. Kas valitsus kaalus ka neid asjaolusid otsust tehes?“ tahab Riigikogu liige peaministrilt teada.