KIKIt toetust taotlenud ettevõtja: riigi raha jagamine peaks olema oluliselt läbipaistvam

Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) raha taotlenud, kuid sellest ilma jäänud ettevõtja hinnangul peaks riigi raha jagamine olema läbipaistvam.

Tartumaal Võnnu vallas üheksa aastat tegutsenud Ever Invest OÜ taotles KIKis ringmajanduse programmist vanade põllumajandushoonete lammutamiseks toetust. Jaanipäevaks said nad vastuse, et toetust neile ei anta.

„Kui saime eitava vastuse, siis tegime teabenõude, saamaks teada, millised olid hindamistulemused ja mille alusel me toetusest ilma jäime. Et aru saada, mida paremini peaks tegema,“ rääkis Habemiku talu pidav Aasta põllumees 2015 Romet Rässa. Talu peavad nad koos poja Siimuga, kes on Ever Investi omanik.

KIKile saadetud kirjas palus taotlusega tegelenud projektijuht Jaano Rässa saata neile projekti hindamislehed, et nad teaksid arvestada, millised olid hindajate arvates nende projekti tugevused ja nõrkused.

Projektikoordinaator Enn Selgi tõi oma vastuses välja, et positiivse otsuse said projektid, mis esitati põllumajanduskemikaalide ladude lammutamiseks ja neis sisalduvate ohtlike kemikaalide likvideerimiseks.

„Tulenevalt eeltoodust said need projektid hindamisel kõrgemad hindepunktid projekti keskkonnakaitse mõju eest. Muus osas olulisi nõrkuseid taotluses ei olnud ning edaspidisel taotlemisel võib kasuks tulla see, kui lisaks taotluses näidatud kohustuslikule omaosalusele lisate ka täiendava omaosaluse ning sellest tulenevalt on võimalik saada kõrgemad hindepunktid,“ seisab Selgise saadetud vastuses.

Raha oli vähe

Ei mingeid hindamislehti, mis Rässa sõnul on seda imelikum, et projektide hindamine toimus konkreetsete punktide alusel. Toetusest ilma jäämise teavituses märkis, KIK, et ringmajanduse programmi eelarve piiratud vahendite tõttu oli maastikupilti kahjustavate ehitiste likvideerimise alategevuse osas võimalik rahastada projekte, mis said hindamisel vähemalt 3,05 punkti (76,3% hindamispunktidest). Ever Investi projekt sai 2,45 punkti ehk 61,3% hindamispunktidest.
Rässa sõnul peaks riigi raha jagamine olema läbipaistev, kuid praeguses asjaajamises ta seda ei tunne.

KIKi kinnitusel ei olnud Ever Investi taotluses olulisi nõrkusi, mistõttu ei olnud võimalik neile mitterahastamise teates ka eraldi märkusi välja tuua ning varasemates voorudes on selliste hindepunktidega lammutusprojektide taotlusi olnud võimalik rahastada.

Seekord oli aga raha vähe ja nii otsustagi toetada kahe ohtlike kemikaalide lao likvideerimist, et vältida keskkonnareostuse ohtu. 9571 eurot toetust sai Rapla vallavalitsus Purku külas asuva põllumajanduskemikaalide lao likvideerimiseks ning 6425 eurot Tartu maakonnas asuv Multiland OÜ. Omavalitsus sai toetust pea 80% ulatuses projekti maksumusest, Multiland OÜ toetus moodustas 50% projekti maksumusest.

Hindamislehte ei saadetud Ever Investile KIKi kommunikatsioonispetsialisti Tiina Nõmme kinnitusel inimliku arusaamatuse tõttu, sest ettevõttega telefonitsi vesteldes jäi KIKI projektikoordinaatorile mulje, et vestluses said kõik küsimused vastatud.

Raha kümneid kordi soovitust vähem

Tänavune KIKi ringmajanduse programmi eelarve oli keskuse kommunikatsioonijuhi Kati Raudsaare kinnitusel 4,1 miljonit eurot, millest indikatiivselt oli planeeritud 3,5 miljonit eurot ettevõtete ressursitõhususe toetamiseks.

Ringmajanduse taotlusvoor on osa siseriiklikust keskkonnaprogrammi taotlusvoorust, mis oli sel aastal avatud veebruaris-märtsis ning enne jaanipäeva tegi KIKi nõukogu otsused. Selles taotlusvoorust toetavad nad kaheksa erineva programmi tegevusi (ringmajandus, kalandus, keskkonnateadlikkus, atmosfääriõhu kaitse, merekeskkond, metsandus, looduskaitse ja veemajandus), mille alt toetatakse omakorda erinevaid alategevusi. Maastikupilti kahjustavate ehitiste likvideerimine on ringmajanduse programmi üks alategevustest, kuid näiteks on seal ka ettevõtete ressursitõhusus, ohtlike jäätmete kogumisringid, teadusuuringud, geoloogilise teabe süstematiseerimine, ökomärgise taotlemine.

Kokku laekus KIKile sel aastal keskkonnaprogrammi taotlusvooru 1020 projekti kogusummas 49 993 459 eurot, mis oli pea neli korda rohkem kui vooru eelarve (13,5 miljonit eurot).

Ringmajanduse programmi esitati kokku 118 taotlust ja toetust taotleti summas 11 059 211 eurot. Nõuetele vastavaks tunnistati ja ja sisulisse hindamisse saadeti 109 taotlust summas 10 234 126 eurot. Maastikupilti kahjustavate ehitiste likvideerimiseks esitati 19 taotlust ning toetust taotleti kokku summas 811 905 eurot. Toetusraha maksti vaid 15 994 eurot ehk 50 korda vähem kui taotleti.

Ehk huvi oli väga suur ja Raudsaare sõnul tuli rahaliste vahendite vähesuse tõttu teha ka palju negatiivseid otsuseid ja välja saata eitavaid vastuseid. „Samas olid vooru eelarve numbrid, sh eraldi alaprogrammide puhul, nii kodulehel kui ka meie teadetes alati välja öeldud ning ka infopäevadel toonitasime, et vooru eelarve on väike, et mitte ootusi üles kruvida,“ rääkis Raudsaar.