GRAAFIK | Sularaha väljavõtmine poekassast kasvas järsult
Populaarsemaks on muutnud sularaha väljavõtmine poekassast, mis on hea alternatiiv maapiirkondades. Tänavu II kvartalis võeti poekassast sularaha välja ligi 60 000 korral koguväärtuses 2,4 miljonit eurot. Võrreldes I kvartaliga kasvas poekassast väljastatud sularaha maht II kvartalis 35%, mis peegeldab eriolukorra piirangute lõdvendamist.
2019. aasta lõpus läbi viidud maksekäitumise uuringu tulemustest selgub, et võrreldes kahe aasta taguse ajaga on sularaha kättesaadavus paranenud. Sularaha väljavõtmist poekassast või pangakontorist kasutab võrdselt 4% elanikest. Uuringu tulemustest selgub ka, et peamine sularahakanal on pangaautomaadid, kust tavapäraseim väljavõetav summa jääb 21 ja 100 euro vahele.
2020. aasta II kvartalis väljastati ringlusesse enam kui 316 miljoni euro väärtuses pangatähti (lisaks 1,7 miljoni euro väärtuses münte) ning tagastati 178 miljoni euro väärtuses pangatähti.
Kvartali kokkuvõttes on Eesti Pangast netoemissioonina väljastatud pangatähtede arv kasvanud eelneva kvartaliga võrreldes 27%, kuid 2019. aasta II kvartaliga võrreldes on netoemissioonina väljastatud pangatähtede arv vähenenud 13%. Kõige suurem nõudlus on 50euroste kupüüride järele, mis arvuliselt moodustavad ligikaudu 54% kõigist väljastatud pangatähtedest.
Sularaha nõudlus on vaatamata eriolukorrale olnud stabiilne. Teise kvartali lõpust saadik võib täheldada müntide nõudluse kasvu. Tegu on tavapärase ilminguga, sest suveperioodil toimub palju vabaõhuüritusi ja laatasid, kus vajatakse rohkem vahetusraha.
Sularahaautomaatide võrgustik ei ole viimastel aastatel eriti muutnud: Eestis on kasutuses 742 sularahaautomaati ning 33 kontorit, mis pakuvad sularahateenuseid. 2020. aasta II kvartalis võeti sularahaautomaatidest sularaha välja 6,1 miljonil korral ja enam kui 832 miljoni euro väärtuses. Sissemaksetehinguid tehti II kvartalis 1,1 miljonit väärtusega 393 miljonit eurot.
Eesti Pank emiteerib käibemünte ringlusesse vastavalt nõudlusele. 2020. aasta II kvartalis väljastati 6,3 miljonit münti väärtuses 1,7 miljonit eurot ning tagastati 59 000 münti 49 000 euro väärtuses. 2020. aasta II kvartalis väljastatud müntidest 54% moodustasid 1- ja 2sendised.
Eesti krooni sularaha vahetamine
Eesti Pank vahetab jätkuvalt Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. 2020. aasta II kvartalis tehti 123 vahetustehingut, mille tulemusena vahetati ligi 38 000 euro väärtuses krooni sularaha. Ringlusest on tagasi tulemata 28,5 miljonit pangatähte ja 320 miljonit münti koguväärtusega 44,5 miljonit eurot. Kuigi aegade jooksul on ringluses olevast kroonisularahast mingi osa jäädavalt kadunud või hävinenud, on elanikel vahetusvõimalus olemas.
Eesti Pangas teostatud sularahaekspertiisid
Eesti Pank vahetab ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti ja -münte. 2020. aasta II kvartalis viidi läbi 33 ekspertiisi, mille käigus analüüsiti 120 pangatähe ehtsust ning määratleti sularahal olevate kahjustuste ulatus. Ümbervahetamisele kuuluvad pangatähed, millest on säilinud enam kui 50%. Kahjustatud pangatähed kõrvaldatakse ringlusest ning hävitatakse. Eesti kohtuekspertiisi instituudi andmetel on Eestis registreeritud 2020. aasta II kvartalis 70 võltsitud europangatähte, millest suurema osa moodustasid 10- ja 20eurosed kupüürid. Samal perioodil tuvastati 12 müntide võltsingut. Eestis avastatud võltsingute arv on nii absoluutarvult kui ka võrdlusena ringlusesse lastud ehtsate pangatähtede ja müntidega marginaalne.
