Kuidas on muutunud kaardimaksete käibed kaubagrupiti?
Seega iseloomustab Swedbanki kaarditehingute käive üsna hästi kogu Eesti eraisikute kaarditehinguid. Nii ongi Swedbanki kaarditehingute kuised ja kvartalite kaarditehingute käibe muutused võrdlemisi sarnased Eesti üldpildiga, märkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Juunis jõudis kaardimaksete käive eelmise aasta tasemele, juulis paranemine jätkus
Kui käesoleva aasta esimeses kvartalis kasvas Swedbanki eraisikute kaarditehingute käive aastases võrdluses 4%, siis teises kvartalis läks see 11 protsendiga langusesse. Samas oli teises kvartalis pilt kuude lõikes väga erinev. Kaardimaksete käibe languse põhi oli aprillis – siis vähenes see 27%. Mais hakkas kaardimaksete langus kiiresti taanduma, vähenedes kuu kokkuvõttes „vaid“ 7%. Mai keskel, kui kaubanduskeskused avati, paranes kaardimaksete käive järsult – sügav langus kas taandus või kaardimaksed jõudsid kasvuni - jaekaubanduses tehtud mitmete kaubagruppide ostudel: näiteks elektroonika, spordikaupade, rõivaste ostudel ning ostudel erinevates poodides. Juunis jõudis aga kaardimaksete käive juba eelmise aastaga samale tasemele ning juulis paranemine jätkus.
Toiduainete ostmisel on kaarditehingute käive suurenenud sel aastal kõikidel nädalatel
Suurematest kaubagruppidest on kaarditehingute käive suurenenud sel aastal kõikidel nädalatel vaid toiduainete ostmisel. Üldise tarbimise kõige tugevama languse ajal, aprilli alguses, oli toiduainete osakaal kaarditehingute käibes isegi veidi üle poole, kuid juuli lõpuks langes see 35 protsendini. Eelmisel aastal oli toiduainete osakaal kõikides kaarditehingutes kolmandik. (Võrdluseks, toiduained ja mittealkohoolsed joogid on keskmises tarbimiskorvis, oma viiendiku osakaaluga, kõige suuremad.) Kaarditehingute kogukäibes järgnevad toiduainetele pika vahega kodusisustus ja ehituskaubad ning autokütus, mille osakaalud on mõlemal kaubagrupil ligi 8 protsenti.
Reisiteenustes ja majutuses on kaardimaksete käive veel tugevas languses
Suurematest kaubagruppidest kasvas juuli esimesel neljal nädalal kaarditehingute käive toiduainete, kodusisustuse, elektroonika ja spordikaupade ostudel, tervishoiuteenustes ning väljas söömisel. Kaardimaksed vähenesid aga autokütuse, rõivaste, reisiteenuste ostudel, samuti ostudel erinevates poodides ning majutuses. Tuleks aga arvestada, et kaupade ja teenuste hinnamuutused mõjutavad kaarditehingute käibeid ning mahumuutused on kohati üsna erinevad. Näiteks vähenes kaardimaksete käive autokütuse ostmisel juuli esimese nelja nädala jooksul ligi 9%, samal ajal kui bensiin 95 hind langes 10%. Seega, mahtudes vähenemist ei olnud. Reisiteenustes ja majutuses on kaardimaksete käive küll veel tugevas languses (juuli esimese nelja nädala jooksul vastavalt 46 ja 30 protsenti), kuid need langused on taandumas väga madalalt tasemel. Aprillis püsis näiteks reisiteenustes kaardimaksete käibe langus mitmel nädalal 88 protsendi ning majutuses 94 protsendi juures.
Balti riikidest on kaarditehingute käibekasvu taastumine olnud kõige aeglasem Eestis
Balti riikidest on kaarditehingute käibekasvu taastumine olnud kõige aeglasem Eestis. Kõige kiirem on see olnud Leedus, kus kaarditehingute käive taastus juba aprilli teisel poolel ning juunis kasvas kaarditehingute käive seal aastases võrdluses juba viiendiku võrra. Samuti oli Eestis kaarditehingute käibe vähenemine aprillis Balti riikidest kõige sügavam.
Sularaha väljavõtmine automaatidest väheneb
Sularaha väljavõtmise langus automaatidest on Eestis küll taandumas, kuid eelmise aastaga võrreldes see ikka veel väheneb. Erakliendi kaartidega võeti automaatidest juunis 16 protsenti vähem sularaha kui aasta tagasi. Juulis jätkus languse taandumine, kuid vahe eelmise aastaga jäi suureks. Samas on sel aastal jätkunud sularaha osakaalu vähenemine tehingutes.
Kaarditehingute käibe languse taandumine viitab eratarbimise paranemisele
Kaarditehingute käibe muutus iseloomustab hästi kogu eratarbimist. Eestis on eratarbimine aga ligi pool SKP-st. Seega viitab kaarditehingute käibe languse taandumine eratarbimise paranemisele. Juunis suurenes näiteks jaekaubanduse (mis on omakorda ligi pool eratarbimisest) müügimaht aastases võrdluses juba 7 protsenti. Samas tuleks arvestada, et Eesti elanikud on suurendamas oma hoiuseid, mille kasv kiirenes kohe pärast eriolukorra kehtestamist märtsis ning mis on seejärel püsinud kõrgel tasemel. Hoiuste kasv näitab ühest küljest elanike piiratud võimalusi tarbimiseks (näiteks reisimiseks ja meelelahutuseks), kuid ka nende ebakindlust. Hoiuste suurenemise võrra on eratarbimine väiksem. Suuremad hoiused on aga puhver võimalike riskide vastu.
Swedbanki kaartidega tehtud käive on 60% kogu Eesti kaarditehingute käibest. Kusjuures ligi 90% Swedbanki kaarditehingute käibest teevad eraisikud.
