"Meil on tekkinud tõsine kahtlus, et vähemalt mõned valitsuse finantsabi otsused ei vasta 2020. aasta lisaeelarve eelnõu seletuskirjas määratud tingimustele ning samuti pole võimalik vabariigi valitsuse otsustes näha ühtset joont, mille alusel on abiotsused tehtud," ütles Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht Kaja Kallas.

Seetõttu paluvad tema ja riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt anda ettevõtete kaupa ülevaate, kuidas finantsabi saajad vastavad Kredexi strateegiliste ettevõtete toetusmeetme tingimustele ning kas neil puudusid alternatiivsed rahastusvõimalused.

Samuti küsib Reformierakond, millised on strateegilise ettevõtte tunnused, kellel on võimalik valitsuse otsusega kvalifitseeruda Kredexi abimeetmete kasusaajaks. Ka uurivad nad, kuidas on tagatud ettevõtjate ühetaoline kohtlemine, kui palju laekus taotlusi Kredexi strateegilisele ettevõtlusele mõeldud meetmetele ja mis alustel valiti välja toetust saavad ettevõtted.

Lisaks peab peaminister selgitama, kuidas on tagatud, et riigipoolsete meetmete tulemusel ei moonutata konkurentsi ja ei anta ühele turuosalisele konkurentsieelist.

Allpool täismahus toodud kirjalikele küsimustele vastamiseks on peaministril aega kümme tööpäeva.

Strateegiliste ettevõtete kriisimeetmed

2. aprillil andis vabariigi valitsus riigikogule üle 2020. aasta lisaeelarve ning seletuskirja. Seletuskirjas on öeldud järgmist:

"Strateegiliste ettevõtete aktsiate tugiostud või riigi äriühingute kapitali laiendamine 300 mln. Täpne jaotus ei ole lisaeelarve seaduse eelnõu koostamise ajal veel teada, tegemist on valmisolekuga toetada vajadusel riigi ettevõtteid eriolukorrast tulenevalt. Täpsemad otsused kinnitatakse vabariigi valitsuses".

Rahandusminister ütles riigikogus oma kõnes järgmist:

"Kavas on strateegiliste ettevõtete aktsiate tugiostud või riigi äriühingute kapitali laiendamine, selleks on eelarves reserveeritud 300 miljonit eurot. Sellega saab vajadusel toetada näiteks Tallinkit või mõnda suuremat riigile kuuluvat äriühingut. Konkreetseid vajadusi ja otsuseid ei saa praegu veel kahjuks välja tuua".

5. mail tutvustati rahanduskomisjonile Kredexi meetmete tingimusi, ning siis teavitati, et finantsinstrumendi kasutamisel on nõutav valitsuse eelnev nõusolek, kui antakse laenu/käendust või võetakse osalust ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute puhul rohkem kui 10 000 000 eurot. Kord kuus esitatakse valitsusele ülevaade Kredexi meetmete kasutusest.

Meedias on rahandusminister öelnud strateegilise ettevõtte tunnuste kohta järgmist: "Lihtsamalt öeldes loeb see, kas sul on suur hulk töökohti, kas sa lood arvestatavas koguses lisandväärtust, kas sa teed arvestatavas koguses eksporti, kas sa maksad kopsakalt makse. Ja teiseks, kas sinu tegevus on kuidagi oluline ühiskonna toimimise seisukohast. Näiteks transport, energia, side või toidu tootmine".

Tänaseks on vabariigi valitsus teinud järgmised finantsabi otsused: Nordica 30 miljonit eurot, Eesti Raudtee 10 miljonit eurot, Saarte Liinid 3 miljonit eurot, Tallink Grupp 100 miljonit eurot, Alexela 37 miljonit eurot, Porto Franco 39,4 miljonit eurot.

On tekkinud tõsine kahtlus, et vähemalt mõned eelnimetatud otsused ei vasta 2020. aasta lisaeelarve eelnõu seletuskirjas määratud tingimustele ning samuti pole võimalik vabariigi valitsuse otsustes näha ühtset joont, mille alusel on abiotsused tehtud. Sellest tulenevalt palun Teil vastata järgmistele küsimustele:

1. Palun edastada ülevaade ettevõtete kaupa, mis sisaldab kinnitusi, et finantsabi saajad vastavad vabariigi valitsuse otsust nõudva Kredexi strateegiliste ettevõtete toetusmeetmete kasutamise tingimustele ning neil puudusid alternatiivsed rahastusvõimalused.

2. Millised on strateegilise ettevõtte tunnused, kellel on võimalik vabariigi valitsuselt otsusega kvalifitseeruda Kredexi strateegiliste ettevõtetele mõeldud abimeetmete kasusaajaks ning kuidas on tagatud ettevõtjate ühetaoline kohtlemine?

3. Kui palju on taotlusi Kredexi strateegilise ettevõtlusele mõeldud meetmetele ja mis alustel valiti välja ettevõtted?

4. Kuidas on tagatud, et riigi poolsete meetmete tulemusel ei moonutataks konkurentsi ja ei antaks ühele turuosalisele konkurentsieelist?

5. Millised tagatisi puudutavad üldreeglid on kehtestatud meetmest abi saavatele ettevõtetele? Palun eraldi välja tuua ettevõtete kaupa, millised tagatise nõuded on kehtestatud ja miks just sellised nõuded?

6. Milliste ettevõtete puhul sisaldub laenulepingus tingimus, et laenu tähtajaks mittetasumisel on õigus vahetada laen seniste omanike osalust olulisel määral lahustavalt ettevõtte aktsiakapitaliks (nn vahetusvõlakirja tunnus)? Kui sellist maksumaksja huve kaitsvat tingimust ei ole seatud, siis palun põhjendada, miks?

7. Kuidas on korraldatud ja tagatud vabariigi valitsuse määrusega nr 31 kehtestatud toetusmeetmete üldtingimuste § 10 (sh lõikes (8) seatud piirangute) täitmise jälgimine ja aruandlus?