Euroliidu rahaasjadega kehvad lood

Euroopa Liidu audiitorite kohus keeldus kümnendat aastat järjest heaks kiitmast euroliidu rahalist aastaaruannet.

Euroliidu rahaasjade järelvalveorganisatsioon leidis esmaspäeval avaldatud kokkuvõttes, et 93,4 protsenti liidu kuludest on kas valesti tehtud või dokumentidega katmata, teatab The Telegraph.

Selle aasta auditeerimistulemused on veelgi kehvemad kui aasta tagasi, mil 91 protsenti kuludest olid ebakorrektselt tehtud. Kasvu on eelkõige tinginud uute liitunud riikide kogenematus.

Raport noomib Brüsselit suutmatuses „rahuldada liidu kodanike põhjendatud ootused” seoses raha kulutamise aruandlusega.

Juhukontrollide põhjal leiti, et pettuse või vigase asjaajamise tõttu oli vaja tagasi maksta 25 protsenti Itaalia, 23 protsenti Kreeka, 21 protsenti Hispaania ja 14 protsenti Prantsusmaa põllumajandustoetusi.

Hollandi, Taani ja Soome vigaste abirahade protsent oli üks.

Erilist muret teeb audiitoritele sisekontrolli puudulikkus komisjoni ja direktoraatide sees.

Ühe kõrge euroliidu audiitori sõnul pole 70 miljardit krooni euroraha peaaegu üldse võimalik jälgida, sest seda kasutavad liikmesriigid ja komisjon ühiselt.

Kokku on euroliidu aastaeelarve suurus 97 500 miljonit eurot.

Asjatundjate sõnul tekitab probleeme ühtse raamatupidamissüsteemi puudumine euroliidu ametites ning olematu läbipaistvus rahade liikumisel.