Koguni sedavõrd, et ta oli justkui tabu all, puutumatu: Liebergi ei saanud majandi ja rahva rikkaks tegemise eest kinni panna nagu nii mõndagi teist esimeest.

ENSV ajal toimetulemiseks pidi tihtipeale tegelema kummaliste tehingutega. Näiteks kord, kui kolhoosis oli vaja vaguneid kartuli vedamiseks, pakkunud aiandussminister Harald Männik välja omapärase vahetuse: kui suudad maha müüa kaks vagunitäit viinamarju, saad vagunid enda käsutusse. Nii ilmus iga kolhoosipere väravasse kast 15-20 kilogrammi viinamarjadega, mille kilost küsis kolhoos 30 kopikat.