Karid investeerimisega alustamisel. Millised need on?
Inimene on oma harjumuste ori, mistõttu on mõistlik harjutada end kasulike harjumustega. Selle asemel, et päevad läbi telekat vaadata või nutitelefonis surfata, on targem läbi lugeda mõni investeerimisteemaline raamat. Alustajatele sobib selleks väga hästi legendaarse Soome investori Seppo Saario „Investeerimisraamat“ või vajaliku motivatsioonilaksu saamiseks Robert Kiyosaki bestseller „Rikas isa, vaene isa“.
Raha pole
Investeerimisega mittealustamise esimeseks põhjuseks tuuakse sageli selleks vajaliku raha puudumine. Mõnikord ei jää investeerimiseks tõesti sentigi üle, aga tavaliselt pole inimestel õrna aimugi, kuhu nende raha kulub. Tänapäeval on võimalik investeerimisega ots lahti teha juba ühe euroga, mille enda eelarve kriitilise pilguga ülevaatamisel kindlasti leiab. Alustada tuleb mittevajalike püsikulude kontrolli alla saamisest, mis investeerimistulukese süttides võrdlemisi lihtsalt käib.
Liiga keeruline
Teiseks investeerimistegevuse vältimise põhjuseks tuuakse tihti, et see on liiga keeruline. Kui paar esimest teemakohast raamatut on läbi loetud, siis püüa leida endale mõttekaaslasi. Koos on lihtsam leida uusi huvitavaid ideid ning avastada võimalikke riskikohti. Koos on tore käia ka erinevatel seminaridel ning kursustel praktilisi investeerimisalaseid oskusi omandamas.
Laiskus
Laiskus on üks teravamaid karisid, mis äsja investeerimisretkele suundunud laevukesele viga võib teha. Inimesed on tihti enda sõnul nii hõivatud, et investeerimiseks ei jää üldse aega. Nad kulutavad aastas tuhandeid tunde sellele, et perele paremat elu pakkuda, aga ei leia tundigi, et mõelda, kuidas raske tööga teenitud raha enda jaoks tööle panna! Kui inimene väsib ära ja vajab puhkust, siis raha töötab hoolsa peremehe korral tema heaks ööpäevaringselt ning ei küsi majutust, süüa ega juua.
Kaotushirm
Ilma kahtluseta suurimaks ning ohtlikumaks kariks investeerimisega alustamise teel on hirm raha kaotada. Psühholoogid on ära tõestanud, et kui inimene kaotab investeerimisega 1000 eurot, siis tema hingevalu on olenevalt inimesest kuni kümme korda suurem 1000 euro suuruse kasumi teenimisel vallanduvast rõõmust. Hirmust üle saamiseks tasub toetuda ajaloolisele kogemusele ning kasutada regulaarset investeerimist.
Mida pikem on inimese investeerimishorisont, seda keerulisem on ka investeerimisega raha kaotada. Võttes näitena aluseks maailma kõige tuntuma USA aktsiaindeksi S&P 500, mis investeerib pisut enam kui 500 USA suurima ettevõtte aktsiatesse, siis kogu indeksi ajaloo jooksul ei ole Bloombergi andmetel vähemalt 10 aasta pikkuse investeerimishorisondi korral olnud võimalik raha kaotada isegi siis, kui investor sisenes turule turu tipus. Algaja investori jaoks on see kindlasti julgust lisav statistika.
Tark inimene ei pane kõike ühe kaardi peale
Hirmu tekitab alati teadmatus. Kui maja taga asuv metsatukk on turvaline, siis võõras loodusmaastik võib tekitada kõhedust. Ka investeerimise puhul tasub mõelda, mis on kõige hullem asi, mis sinu investeeringutega võib juhtuda. Halvimal juhul võib investor kogu rahast ilma jääda vaid juhul, kui ta paneb kõik oma säästud ühe kaardi peale ning valitud ettevõte pankrotistub. Nii tark investor kunagi ei käitu. Näites kasutatud S&P 500 indeks oli küll vaid üks indeks, kuid see investeeris enam kui 500-sse USA suurimasse ettevõttesse. Kui isegi mõni neist peaks pankrotti minema, siis investori investeeringute väärtus lühiajaliselt küll mõnevõrra langeb, kuid ta ei jää väga suure tõenäosusega kunagi kogu oma rahast ilma. Investeerides lisaks USA-le globaalselt ka teistesse regioonidesse, väheneb risk veelgi.
Regulaarne investeerimine vähendab riske
Nutikas investor kasutab riskide alandamiseks regulaarset investeerimist. Paigutades ühe korraga ühte aktsiasse 6000 eurot, on ajaloos olnud näiteid, kus aasta möödudes on investori positsioon 55% miinuses ning alles on kõigest 2700 eurot. Stabiilselt 500 eurot kuus investeerinud investori positsioon oli sama aktsiaga aasta möödudes 34% miinuses, kuna temal õnnestus osta aktsiat ka odavama hinnaga, mis keskmist aktsia soetushinda allapoole tõi. Järgmise aasta möödudes turud taastusid ning korraga suure summa investeerinud investori positsiooni väärtus jõudis algväärtusele tagasi. Tal oli selle üle hea meel, kuid sellele oli kulunud kaks aastat tema elust.
Regulaarset investeerimist eelistanud investor oli aga sama ajaperioodiga juba 43% võrra oma investeeringutega plussis. Ühekordselt suurema summa investeerimine on regulaarsest investeerimisest tulusam juhul, kui investoril õnnestub korduvalt edukalt ära kasutada turu madalseise. Praktikas on seda aga jätkusuutlikult väga raske teostada.
25 aastat tagasi investeerimisega alustades julgustas üks kogenud investor mind lausega: „Kui turg on 10% kukkunud, oled ikka 90% võidus, sest investeeringut mitte tehes oleksid sa selle raha lihtsalt ära kulutanud!“ Esmalt sarkastilisena tundunud sõnumi sisu olen aja jooksul õppinud hindama, mis on mind nii mõnegi investeerimisrumaluse tegemist aidanud vältida.
