Ta viitab, et lühikese etteteatamisega lendude keelamine tekitab reaalset kahju nii koju pöörduvatele inimestele kui lennufirmadele, kes on niigi keerulises olukorras. "Lisaks on Eestist saanud ebastabiilne sihtkoht, kus liiga palju sõltub valitsuse suvast. See aga tähendab, et Eestiga ühendused jäävad veelgi kehvemaks, sest lennufirmad ei usaldagi majandusministri rapsimise peale Eestisse lennata."

Tema meelest teeb asja eriti totraks asjaolu, et lennuühenduse olemasolu pole viiruse leviku välistaja ega soodustaja. "On olemas ümberistumisvõimalused, sest sellist majandusministeeriumi lennuühenduste sulgemise totrust ei harrastata ei Soomes, Saksamaal ega peaaegu kuskil mujal. See tähendab, et ümberistumisvõimalus teistes lennujaamades on nii Amsterdami, Kopenhaagenisse, Pariisi kui mujale olemas. Aga see on inimestele keerulisem ja kulukam ning suurendab reisi ajal ka kontaktide arvu. Seda muidugi seni, kuni Eesti majandusministeerium pole hävitanud kõiki Eestist lähtuvaid lennuühendusi."

Ta ei mõista, miks seda tehakse. "Ja selle mõju jääb ka tulevikku, sest Eestile kinnistub lennufirmade jaoks ebastabiilse sihtkoha maine, kus valitsus päeva pealt käsib liine kinni panna ja tekitab sellega kahju nii Eesti inimestele kui lennufirmadele," arvab Paet. "See rapsimine tuleks lõpetada, et vältida edasist kahju ja kilplaste maine süvenemist."

MKM lähtub sihtriikide lubamisel ja keelamisel teiste riikide haigestumise määrast, mis peab liini avamiseks olema 25 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Sihtriikide epidemioloogilise olukorra vaatab MKM koostöös terviseametiga üle regulaarselt ning avab või piirab lennuliinide avamist vastavalt viiruse levikule. Piirang kehtib 18. maist kuni 31. augustini. Piirangu edasist vajalikkust hindab valitsus.