Internetist võltskauba ostmine: ohtlik tervisele ja keskkonnale, mis võib lõppeda kuni 15 000 eurose rahatrahviga
Võltskaubaga seonduvaid probleeme on mitmeid. EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru sõnul on kõige hullem see, kui võltskaup osutub ohtlikuks. Näiteks võivad osad tooted sisaldada ohtlikke kemikaale, mis põhjustavad tervisehädasid. Eriti oluline on ohutus selliste toodete puhul, millel on otsene kontakt inimese nahaga, näiteks ilutooted.
Võltskaupade hulgas on ka tehnikakaupu, mis võivad olla toodetud ohutusreegleid arvesse võtmata ning kasutamisel põlema süttida või plahvatada. "Väga suur oht tervisele kaasneb ka originaaltoote kopeerimisel valmistatud mänguasjade puhul, sest väikelapse tervist võib tõsiselt ohustada mistahes ohutusnõude eiramine tootmisel," selgitas ta.
Tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et tootmisel on mõju nii keskkonnale, inimestele kui ka loomadele. "Võltskauba tootjad ilmselt ei mõtle oma tootmisviisi ja toodete mõjule, mistõttu nad ka ei võta selle eest vastutust," ütles Tammaru. "Paraku tarbijal ei ole võimalik tootega tutvudes kindlaks teha, milliseid aineid ja materjale selle tootmisel tegelikult on kasutatud, seega puudub kindlus toote omadustes."
Kõik võltstooted rikuvad lisaks ka autoriõigusi, mis on kuritegevus. Netist võltskauba tellimisel võib tekkida olukord, kus Eesti maksu- ja tolliamet võtab saadetise ära ning kaup läheb hävitamisele. Lisaks võib olenevalt Euroopa Liidu liikmesriigi ostjat tabada rahatrahv 70 eurost kuni 15 000 euroni.
Ilma nii rahast kui ka kotist
Hiljuti pöördus Eesti EL tarbija nõustamiskeskusesse Saksamaalt tarbija, kes tellis Eesti e-poest Nike jooksujalatsid. Kaup saabus tarbijale Taiwanist ning toode erines silmatorkavalt Nike jalatsitest. Tammaru soovitab sellises olukorras kasutada 14-päevast tagastamist ja kaup tagasi saata. "Paraku tuleb sellisel juhul tavaliselt tasuda tagastamise kulu. Seetõttu tasub esitada kauplejale pretensioon, et kaup ei vasta tellitule ning küsida tagasi toote eest makstud raha," sõnas ta.
Teine hiljutine juhtum oli selline, kus eestlane ostis välismaisest e-poest Chanel kaubamärgi käekoti. Eesti toll pidas aga saadetise kinni, sest tegemist oli võltsinguga ning toode kuulus hävitamisele. Tarbija oli ilma nii rahast kui ka kotist.
Ohumärgid, mida tuleks jälgida
Veebist ostes on tihti keeruline mõista, kas toode on päris või mitte. Küll aga on Tammaru pannud kirja mõned asjaolud, mida tuleks jälgida.
Esiteks tuleks uurida müüja tausta: kes ta on, kus ta asub ning kas tema kohta on piisavalt andmeid. Samuti uurida, mida räägivad senised kliendid. Kriitilisi kommentaare tasuks tähelepanelikult lugeda.
Teisalt tuleks hinnata ostukoha turvalisust. Vaadata tuleks, kas poel on turvalise ostukoha märk. Võimalusel kontrollida, kas selline märk on üldse olemas, sest märke on erinevaid ning petturid võivad neid ka võltsida.
Samuti tasuks hinnata veebilehe väljanägemist ning keelekasutust. Kehva kvaliteediga fotod, väär keelekasutus ning ebaprofessionaalne väljanägemine ei ole usaldust tekitavad asjaolud.
Kui ka hind tundub ebareaalne, siis võib olla tegemist pettusega. Sellisel juhul tuleks üle vaadata originaalhinnad kaubamärgi ametlikul veebileheküljel. Samuti on tootja enda veebilehel sageli olemas nimekiri, kes toodet edasi müüvad.
Tutvuda tuleks ka makseviisidega. Vältida tuleks raha kandmist otse kaupleja kontole ning küsida tellimuse kinnitus, kui seda automaatselt ei pakuta. Originaallehed aktsepteerivad alati krediitkaardimakseid ning krediitkaardi info sisestamisel peab lehe alumises servas olema tabaluku kujutis ning aadressi algusele lisandunud «s» - https://, mis näitab turvalist salastatud andmesideühendust.
