Kuigi suur osa ühiskonnast liikus kodutööle ja mõned ettevõtted on otsustanud jäädavalt kontoripinda vähendada, ei olnud Jaapan sellisteks sammudeks hästi valmis. Seda esiteks asjaolu tõttu, et suurlinnade korterid ei ole piisavalt ruumikad, et võimaldada vajalik eraldatus töötamiseks - eriti kui peres on lapsed.

Teiseks eeldab siinne töökultuur kolleegidega pikalt koos aja veetmist ja näost näkku suhtlust. Ja viimaks, kuigi Jaapan on tuntud oma kvaliteetsete tehnikatoodete poolest, siis infotehnoloogiline valmisolek kodutööle üleminekuks oli ja on äärmiselt madal.

Töökoha infosüsteemidele ligipääs kodust oli raskendatud või võimatu ning kiirelt kerkisid ka küberturvalisusega seotud küsimused. Probleemid olid märgatavad ka riigiteenuste toimimisega ja eriti kõnekaks näiteks sai abirahade maksmise protseduur. Kuigi mõned omavalitsused tegid võimalikuks abiraha taotlemise ka interneti teel, otsustasid osad neist teenuse uuesti kiirelt sulgeda ja võimaldada vaid osaliselt eeltäidetud paberil taotlemist.

Internet tõstis ametnike koormust

Põhjuseks asjaolu, et riiklikud andmebaasid on turvalisuse kaalutlustel internetist eraldatud ja omavalitsuse töötajad pidid internetis sisestatud andmete õigsust käsitsi omavalitsuse andmebaaside vastu võrdlema. Vastupidiselt ootusele tõstis internetiteenuse avamine administratiivset koormust mitu korda. Kuna nö "aknal käimine" ja näost näkku riigiteenuste tarbimine on Jaapanis ikka veel tavapärane, ei ole hetkel sugugi tavatu kuulda riigitöötajaid kurtmas, et nende töö efektiivsus ja teenuste kvaliteet on viimastel kuudel olnud väga madal.

Ka e-õpe ning e-meditsiin on valdkonnad, kus Jaapani mahajäämus digitaliseerumise osas oli selgelt näha. Esiteks puudub õpilastel vajalik arvutustehnika ja teiseks ei ole õppematerjalid ning meetodid ajaga suutnud sammu pidada. Klassiruumis ei kasutata enamasti IT lahendusi ning OECD riikidest on just Jaapanis kõrgeim protsent õpetajatest, kes tunnistavad, et neil puuduvad IT alased teadmised.

Jaapanis ei toimu muutused kiiresti, kuid viiruse poolt välja toodud nõrgad kohad tulid väga selgelt esile. See on hoogustunud ühiskonnas arutelusid lahenduste leidmiseks. Näiteks on valitsusasutused on alustanud ettevõtetega diskussiooni digitaalsete arvete ja e-allkirja arendamise osas ja tulemusi loodetakse näidata aastaks 2023. Samuti on siseministeeriumi poolt kokku kutsutud arutelugruppides tõdetud, et valitsuse andmebaaside eraldamine internetist ei ole teenuste pakkumise seisukohast efektiivne ja soovitakse alustada pilveteenuste kasutamist.

Peaministri büroo kasvustrateegia soovib näha valitsuse teenuste kvaliteedi parandamist üldiselt läbi digitaliseerimise ja Mynumber kaardi kasutusvõimaluste suurendamise. Lisaks sellele kaugtööd kasutatavate ettevõtete protsendi mitmekordistumist, tõsta IT hariduse taset, toetada innovatsiooni fintech valdkonnas ja suurendada küberturvalisuse ekspertide arvu. Nagu üks fondijuht mulle hiljuti kinnitas: küberturvalisus on Jaapani nr 1 küsimus, millega tuleb tegeleda.

Eestlased lähevad appi

Jaapani ettevõtetega on koostööd tegemas näiteks Cybernetica, Planetway, Helmes, e-Kool ja Cleveron. Investeeringuid Jaapanist on tulnud aga uudseid ärimudeleid ja tehnoloogilisi lahendusi pakkuvatesse Eesti startup ettevõtetesse, kuna Jaapani firmad soovivad leida innovaatilisi lahendusi väljastpoolt riiki ja oma ettevõtte struktuure. Jaapani turule sisenemiseks saavad esimeste sammude osas aidata Tokyos asuva suursaatkonna juures paiknev äri-ja investeeringute nõunik ning EASi esindaja.

Nemad toetavad üldisest ärikeskkonnast informatsiooni andmisega, kontaktide loomisega huvipakkuvates valdkondades ning ärimissioonide ja seminaride korraldamisega. Need on vaid mõned teemad ja arengu kvaliteet ja kiirus neis valdkondades sõltub suuresti tellijast. Kuid viirus on pannud tõsisemalt nende teemadega tegelema ja põhjust on tagasihoidlikuks optimismiks. Eesti on enamustes nendes valdkondades väga tugev ning isegi maailma esirinnas - fakt, mida Jaapanis ka aina rohkem teatakse.

Jaapani turg on üsna kinnine, vajab tõsist tööd suhte arendamiseks ja enamasti on vajalik ka jaapani keelt emakeelena valdava meeskonna omamine Jaapanis. Kuid kui neid investeeringuid ollakse valmis tegema, on Jaapan turg, kus on palju võimalusi.