Lisaks ekspertkogu kohtumistele vestles peaminister kõigi ekspertidega juulikuu jooksul individuaalselt. Peamisteks teemadeks olid kriisitoetuste, täiendavate riigipoolsete investeeringute, regulatiivsete muudatuste vajadus ning täiendus- ja ümberõppe, teadus- ja arendustegevuse, ekspordi soodustamine.

Ekspertkogu töös osalesid Piret Mürk-Dubout, Raul Eamets, Ardo Hansson, Alo Ivask, Väino Kaldoja, Erki Kilu, Arno Kütt, Toomas Luman, Kadri Männasoo, Indrek Neivelt, Peep Peterson, Jaan Pillesaar, Kai Realo, Heiki Rits, Ivo Suursoo, Kadri Ukrainski, Enn Veskimägi.

Ekspertkogu liikmed tõid välja järgmised põhimõtted, millest majanduse edasisel toetamisel lähtuda:

  • viiruse levik tuleb hoida kontrolli all ja riik peab olema valmis uuteks puhanguteks, arvestades nakkuse leviku tõkestamise meetmete majanduslikku mõju; ­
  • riigieelarve tulude vähenemist kriisiolukorras ei kaeta kärbetega, vaid eelarve puudujääkide katteks võetakse laenu; seejärel liigutakse jõuliselt tagasi Euroopa Liidus kooskõlastatud riigieelarve reeglite suunas; ­
  • jätkata riigireformi elluviimist; ­
  • majanduse toetamisel arvestada kriisi sügavust ja teha teadmispõhiseid otsuseid, kaasates eksperte, teadlasi ja esindusorganisatsioone; ­
  • soodustuste ja erisuste pakkumisel olla pigem konservatiivne;
  • lühiajalised meetmed peavad toetama pikaajalisi strateegilisi eesmärke; ­
  • arvestada majandusmeetmete kujundamisel regionaalarenguga; ­
  • majanduse üldine toetamine võib olla tõhusam kui kitsaste suunatud meetmete rakendamine; ­
  • tagada piiride avatus, taastada inimeste ja kaupade vaba liikumine, säilitades majanduse kriitiline taristu ja soodustades rahvusvahelist nõudlust; ­
  • toetada ettevõtteid nakkuse leviku riskide maandamisel asjakohase info ja ekspertiisiga; ­
  • riigi laenukoormuse kasv ei tohi halvendada majanduse konkurentsivõimet.