Soome võib lubada tšarterlende Lapimaale, reisijad peavad püsima mullis
Täpsemalt hindab valitsus, kas Lapimaa jaoks on talvehooajal võimalik luua eraldi n-ö mull turistide jaoks. Juba kevadel alanud projektis välja töötatud Lapimaa turismi riskijuhtimismudel hõlmab tšarterlennuga saabuva kliendi kogu puhkusereisi.
Soome väljaandes Taloussanomat tutvustatud kava järgi võimaldaks mudel vähemalt osaliselt Lapimaale rahvusvahelise turismi, jättes kohalike elanike, puhkesektori töötajate ja turistide seas koroonaviiruse leviku ohu minimaalseks.
Reisijaile tähendaks see aga väga rangeid juhiseid. Plaan põhineb ideel, et tegevused peaksid põhinema selgetel päevaprogrammidel, kus kontrollitud rühmades liiguvad perekesksed turistid.
Lisaks sisaldab kava lahendusi olukordadeks, kus kahtlustatakse või diagnoositakse Covid-19 viirus. Nakkuste suurenemise korral on võimud valmis tšarterlennud kiiresti katkestama.
Lennujaamadel, mida Lapimaal on neli, on oma ohutusjuhised. Muuseas rajatakse sinna tervisepunktid, mis on varustatud saabuvate reisijate testimisvõimalustega.
Klientidel oleks kogu reisi hõlmav riskihinnang ja ohu minimeerimise meetmed riskitaseme põhjal. Näiteks turistidelt, kes saavad teatavaid riskipunkte, nõutakse näomaski kandmist ja kontrollitaks ka kinnaste kasutamist.
Kaitsevahendeid tuleks alati kasutada nii transpordi ajal kui ka avalikes siseruumides. Reisimulli reeglitest teavitatakse turiste juba nende päritoluriigis.
Riskihaldusmudel oli arutelu all reedel väliskaubandusministri Ville Skinnari poolt kokku kutsutud kohtumisel. Teiste seas osalesid seal Laplandi hotelliketi omanik Pertti Yliniemi ja Soome suursaadik Londonis Markku Keinänen.
"Eesmärk on lahendus, mis loob Lapimaal regionaalse mulli, see ei ole küsimus piirangute kaotamisest. Riske tuleb juhtida ja nendega reageerida, et riskid püsiksid mõistlikul tasemel," ütles Skinnari.
Ministri kinnitusel on kava hoolikalt läbi mõeldud ja see peab hoidma kõiki asjaosalisi mulli sees.
Kui parimal juhul on talvehooajal maandunud Lapimaal 500-600 tšarterlendu, siis nüüd räägime võimalusest võtta vastu 200-300 lendu või vähem, selgitas Laplandi hotelliketi omanik Pertti Yliniemi.
Ta lisas aga, et üheks plaani osaks olev idee testida reisijaid juba nende päritoluriigis, on liialt keeruline. "Kui näiteks neljaliikmeline pere peab testide eest ise maksma, võib see lisakulu olla liiga suur," märkis Yliniemi.
"Samuti on meditsiiniline väljakutse, sest kui tehakse test, mis on isegi viis päeva vana, ei ütle see enam, kas reisijal on haigus," lisas ta. Võimalik on lahendada see probleem kahe testiga, milles üks tehakse turisti kodumaal ning teine pärast Lapimaale saabumist.
Varem Soomes ja Norras arstina töötanud Pertti Yliniemi sõnul tuleb otsused teha 1-2 nädala jooksul, kuna välismaiste reisikorraldajate jaoks on talvehooajaks valmistumise aeg lõpule jõudmas, samuti peab jõudma Lapimaad eraldi turundada.
"Lapimaal on täielik katastroof. See on suurim sõjajärgne kriis Lapimaal," kinnitas hotelliketi omanik. Koos valitsusega arutatavas projektis osaleb Pertti Yliniemi Lapimaa turismitööstuse liidu esimehena.
Väliskaubandusministri Ville Skinnari sõnul on probleem ebakindlus selle osas, kuidas olukord koroonaviirusega aasta lõpupoole areneb. Seda mitte ainult Soome, vaid ka ülejäänud Euroopa ja kogu maailma osas.
"Ebakindlus mõjutab palju reisivalmidust. Finnairilt saadud tagasiside kohaselt kasvab Soome broneeringute arv pisut," märkis ta.
Lapimaa jaoks on oluline turismiturg Suurbritannia ning nõudlus on olemas ka Prantsusmaal, Hollandis ja Saksamaal.
Talvehooaja jooksul Lapimaale tavaliselt saabuvad kümned tuhanded turistid jätavad sinna hinnanguliselt 500 miljonit eurot.
Majandusminister Mika Lintilä sõnul on reaalne oht, et "Lapimaa turismi suurendamiseks tehtud aastakümnete pikkune töö hävitatakse meie endi tegevusega".
