Nõuanded lapsevanematele: kuidas lapsed kooliaastaks ette valmistada
Kooliaasta alguseni on jäänud täpselt nädal ning vähemalt esialgu lähevad lapsed Eestis kooli tavapärasel viisil. Koroonaviirusest tingitud olukorras on paljud koolid teinud õppimise metoodikasse muudatusi – mõnel pool on tunnid pikemad, samuti peab terve klass jääma viiruse leidmise korral perioodilisele koduõppele. Samsungi haridusprogrammi Digitaalne IQ juht Egle Tamelyte jagab pressiteate vahendusel lapsevanematele nõuandeid, kuidas uues olukorras rutiinid paika sättida nii, et laste õppimistulemused võimalilkult head oleksid.
Kevadel oli koolist koju jäämine paljude laste jaoks justkui vaheaeg ning õppimise korraldamine alles loksus paika nii õpetajat, laste kui ka lapsevanemate jaoks. Siis algas suvevaheaeg ning nii pole õpilased juba pool aastat tavapärast koolirutiini nautida saanud. Et järgmisel õppeaastal kohustuslikust õppematerjalist kõik vajalik omandada, soovitab Tamelyte kodus sisse seada kindad rutiinid.
Piisav uneaeg
“Hommikune tõusmine regulaarsel ajal on kõige alus, olgu siis kooliminek füüsiliselt või virtuaalselt. Samuti võiks juba praegu sisse viia kindla magamaminekuaja, mis on sarnane koolipäevadele – järelejäänud nädalaga harjub laps sellega ära ning kooliaeg ei tule ootamatult peale,” ütles Tamelyte. “Kui laps peab jääma koduõppele, siis on tähtis säilitada koolile sarnased rutiinid ka kodus – virtuaalsed õppetunnid, lõunavahetund, puhkeaeg ja treeningud või huvialaringid peaksid olema igas päevas kindlalt paigas.”
Uute rutiinide hulka kuuluvad kindlasti käte pesemine ja desinfitseerimine ning sotsiaalse distantsi hoidmine. Kuigi just nooremates klassides käivatele lastele on ilmselt päris keeruline seletada, miks koolikoridoris ühes suures külakuhjas müramine pole just kõige parem mõte, tuleks igal lapsevanemal seda siiski teha ning vajadusel leiutada üheskoos lastega uued mängud.
Piiratud ekraanikasutus
Võrdväärselt oluline on piirata õhtust nutiaega, et lapse aju saaks enne magamaminekut end unelainele sättida. Rahulik ja küllaldane uni on vaimse võimekuse tagamiseks väga oluline, seega tasub vähemalt tund enne magama jäämist kinni panna kõikvõimalikult helendavad ekraanid, nagu mobiiltelefonid, tahvelarvutid ja telerid. Ekraanidest kiirgav sinine valgus pärsib magama jäämiseks vajaliku melatoniini teket kehas, samuti on vaadatav sisu sageli aju stimuleeriv.
“Enne magamajäämist võiks laps meelelahutuseks lugeda, kuulata muusikat või audioraamatuid. Vana hea nipp on õhtuti ka kergemad õppetükid üle lugeda, et aju saaks teadmisi öösel kinnistada. Kindlasti ei peaks aga tegemist olema aju koormava raske tegevusega, vaid pigem kordamisega,” selgitas Tamelyte. “Kui aga õhtuti on ikkagi vaja koolitükke või muid tegevusi telefonist kontrollida, tuleks kindlasti sisse lülitada sinise valguse filter.”
Toetusvõrgustiku olemasolu
Kui laps läheb hommikul kooli ja vanemad tööle, siis tihti nähakse üksteist alles õhtul. Selleks, et laps õppetükkide või mõne üle jõu käiva probleemiga üksi ei jääks, tuleks üle vaadata omavahelised suhtlusvõrgustikud.
“Kas lapsel on võimalik pärast tunde näiteks õpetajaga virtuaalselt rääkida? Kas ta klassikaaslased on suhtlusvõrgustikes olemas, et neilt vajadusel õppimisel abi küsida? Samuti on hea, kui lapsel on koduõppel viibides mõne tugiisiku kontakt, kes saab neid vajadusel aidata lõunasöögi soojendamisel või mõne muu probleemiga – olgu selleks kas vanaema, naabrinaine või mõni muu hea tuttav.”
Samuti on edukaks õppetsükliks oluline seegi, et laps saab vabalt ja hirmudeta rääkida kõigest, mida uus olukord kaasa toob. Lapsevanemal on oluline roll nii lapse ära kuulamisel kui ka enesekindluse sisendamisel. Kui lapsel jäävad kodus olemise ajal siiski õppetükid tegemata või ta jääb tundidest mingil põhjusel eemale, on oluline, et sellest räägitaks kohe, et asjadega kiirelt taas ree peale saada. Samuti on oluline, et laps jagaks seda, mida ta päeval koolimajas kogeb, vanema ülesanne on peegeldada ning koos lapsega situatsioone analüüsida.
