INTERVJUU | Tõnu Mertsina: Eesti majandus taastub oodatust kiiremini
Ta prognoosib selle aasta majanduslanguseks viis protsenti varem prognoositud seitsme protsendi asemel. Tuleval aastal peaks majandus kasvama 4,5 protsenti varasema viie protsendise ootuse asemel.
Majanduses toimuv sõltub meil suuresti tähtsamate majanduspartnerite arengutest, mis peaksid järgmisel aastal meie välispartneritel paranema.
Kuidas Eesti väikese majandusena suudab euroalast väiksema langusega sellest kriisist välja tulla?
Ka euroalal ja Euroopa Liidus on olukord väga ebaühtlane. Näiteks Itaalias, Hispaanias ja Suurbritannias olid majanduslangused väga tugevad, seevastu Soome teise kvartali majanduslangus viis protsenti. Rootsi kaheksa protsenti, Leedu -3,7 protsenti, Lätis üheksa protsenti. See oleneb, kuidas viirusest jagu saadi, kui varakult abimeetmetega alustati ja kui suured need olid. Samuti on oluline, kui suur on turismi ja meelelahutuse osakaal majanduses. Lisaks sisenesid riigid kriisi erineva majandusliku tugevusega. Eestis oli küll majanduskasv juba kergelt aeglustuv, kuid majandus oli küllalt heas tasakaalus.
Kuidas paistab seekordne kriis võrdluses eelmise kriisiga?
Aastate 2008-2009 ajast majanduse kogutoodangu ja kindlustunde osas tipust põhja minekuni kulus umbes kaks aastat. Kui me eeldame, et seekord jäi majanduslanguse põhi teise kvartalisse, siis sisuliselt langesime tipust põhja kahe kvartaliga, Eestis kolme kuuga. Oleme end põhjast ülespoole keeranud, kuid sel aastal veel majanduskasvu ei näe.
Kriisieelse kõrgtaseme peaksime ületama 2022. aasta teises kvartalis ehk kahe ja poole aastaga. Eelmises kriisis jõudsime kriisieelsest taseme üle alles kaheksa ja poole aastaga. Eesti ja teiste riikide valitsused toetavad praegu väga palju kriisist väljumist.
Mis meid peaks põhjast välja tõmbama?
Saame aru, et võimalik ebakindlus sügisel on alles ees. Me ei tea, kui laialt viirus levima hakkab ja kuidas see mõjutab meie kaubanduspartnereid. Kui vaatame Eesti peamisi kaubanduspartnereid nagu Soomet, Rootsit, Saksamaad, Lätit, Leedut, siis nendes riikides meie prognoosi kohaselt majanduslangus tuleb väiksem kui Lõuna-Euroopas, Prantsusmaal või Suurbritannias.
Ettevõtete tootmisisendite import on veel languses ja viitab, et lähiajal võime näha vaid languse taandumist, mitte enamat.
Kas hoiuste kasv viitab nüüd ebakindlusele?
Märtsi alguses kohe pärast eriolukorra kehtestamist hakkasid hoiuste portfelli kasv kiirenema. Selle põhjuseks oli ühest küljest ebakindluse suurenemine, aga teisest küljest kukkus tarbimine ära. Kuigi tarbimine on juba põhjast välja tulnud, on see veel nõrk, sest inimeste ebakindlus jätkuvalt suur.
Tööpuuduse osas on Euroopas üsna üldine pilt, et see ei ole veel väga tugevalt reageerinud majanduslangusele tänu suurtele toetustele. Eestis suurenes töötuse määr kriisieelse tasemega võrreldes kahe protsendipunkti võrra 7,1 protsendini. Kui poleks olnud töötukassa töötasu hüvitamise meedet, oleks töötuse määr olnud kõrgem. Kuna töötasuhüvitis on lõppenud ja ka pankade maksepuhkused on lõppemas, siis võib see hakata sügisel töötuse määra suurendama. Aasta kokkuvõttes peaks töötuse määr suurenema 8,1 protsendini ja järgmisel aastal vähenema 7,4 protsendini.
Kuna valitused ja keskpangad on väga palju raha majandusse pannud, hoiab see intressimäärad madalad. Meie prognoosi kohaselt Euoopa Keskpank lähima paari aasta jooksul intressimäärasid ei tõsta. See on positiivne neile, kellel on laenud või kes tahavad laenu võtta, aga ka aktsiaturgudele soodne.
