Eesti elektroonikatööstuse nõudlus sõltub mõne riigi asemel kogu maailma arengutest

Pankade poolt tehtud korrektsioonide taga on paljuski meie tööstus, mis ka kriisi ajal töötas, erinevalt mitmete teiste riikide omast, kommenteeris pankade Eesti majandusprognoosi positiivsemaks muutmist Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk.

Samuti on järjest kasvanud ettevõtete huvi tootmist kaugetest maadest, sh. Hiinast, kodule lähemale tuua ning tarneahelaid lühendada. Vajadus elektroonika järele ei ole maailmast kadunud, pigem vastupidi. Automatiseerimine ja digitaliseerimine kõigis sektorites suurendab nõudlust elektroonikaseadmete järele.

Eesti elektroonikatööstuse suurimaks turuks viimastel aastatel on olnud USA (24% kogu ekspordist), kuhu eksporditakse sideseadmeid, tööstuselektroonikat ja muid tooteid. Sidevõrkude koormus kriisi ajal kasvas, samuti rajatakse uusi 5G võrke, mis hoiab nõudluse sideseadmete järgi kõrgel. Suurenes nõudlus ka meditsiiniseademete ja soojuskaamerate järele.

Ka Põhjamaadesse müüdavast elektroonikast ei jää suur osa sinna pidama, vaid integreeritakse seal erinevatesse masinatesse ja seadmetesse ja saadetakse üle maailma laiali. Seetõttu ei sõltu me niivõrd mõne üksiku riigi arengutest vaid pigem kogu maailma omadest.

Tellimuste maht on eri sektorites väga erinev olnud: kui meditsiinitehnika vallas pole mingit langust olnudki, siis näiteks autoelektroonika osas esines langust seoses autotehaste seiskumisega nii Euroopas kui Ameerikas. Tänaseks on autotehased taas käivitunud.

Elektroonikatööstus ostab komponente vastavalt tootmistellimustele ja -ennustustele. Mitmete toodete tellimused kriisi ajal langesid või lükati tarnetähtajad edasi, aga materjal oli laos juba olemas. Sellisel juhul langes vajadus täiendava materjali järele, mis kajastus ka impordistatistikas. Mõnedel juhtudel oli impordi langus põhjustatud ka tarneraskustest, kui mõnes riigis tehased seiskusid. Tänaseks on enamikes riikides elektroonikatehased, sealhulgas komponentide tootjad, liigitatud elutähtsate tootjate hulka, kelle tegevust ei piirata.

Massilisi koondamisi ei ole koroonakriis Eesti elektroonikatööstuses põhjustanud. Mõned ettevõtted vähendasid renditööjõu osa, samas teised on palganud juurde kümneid inimesi, et kasvanud tootmismahtudega toime tulla. Täielikke tootmisseisakuid oli vähestel, ja ka siis vaid nädal-kaks. Mitmes ettevõttes kasutati lühendatud tööaega. Ka Töötukassa palgatoetusest oli kriisiolukorras palju abi. Isegi Saaremaal jätkasid tehased kriisi ajal ettevaatlikult tööd, kuigi mitmed töötajad olid kas haiguslehel või väikeste lastega kodus ja komponentide tarned olid raskendatud.