Ainuüksi ujulas suplemine veel ujumisoskust ei arenda

„Inimene, kes tuleb ujulasse ja ostab ujumispääsme, oma ujumisoskust iseseisvalt treeningu käigus ei arenda. Võib öelda, et ta tegeleb sellega nagu jalutamise või jooksmisega,” kinnitasid Orca Swimm Clubi ujumistreenerid Katriin ja Karleen Kersa kui ühest suust.

Eesti Ujumisliit koostöös päästeameti ja vetelpääste seltsiga defineeris 2016. aastal ujumisoskuse, mis koosneb erinevatest harjutustest. „Kompleksharjutus algab sügavasse vette hüppamisest, seejärel tuleb kõhuliasendis läbida sada meetrit, sellele järgneb sukeldumine põhja, et tuua veest ära ese, millele järgneb sada meetrit seliliasendis. Seejärel tuleb vees kolm minutit hõljuda, mille käigus võib võtta erinevaid asendeid. Harjutus lõppeb veest välja tulemisega – seda loetakse hetkel ujumisoskuseks,” selgitas Karleen Kersa.

Küsimusele, kas oleme ujujarahvas vastas Karleen, et kahjuks ei saa seda väita. „Uppumissurmade arv on sel aastal võrreldes varasemate aastatega ikkagi suurim. Tihti selgubki, et inimesed hindavad oma oskusi üle. Teiseks ei nähta ohtusid avaveekogudes, näiteks seda, kas vesi läheb liiga järsult sügavaks või on liiga külm,” sõnas naine.

Tihti satuvad inimesed paanikasse, kui vees olles tabab jalga kramp. Sellisel juhul soovitab Karleen lõõgastunult vees hõljuda, hoides samal ajal asendit, ja kutsuda abi, lehvitada – see võib tihti aidata.

Need inimesed, kes on ujumist omal käel harrastanud ja soovivad tulla ujumistreeningule, ei pea muretsema, et ümberõpe läheb väga keeruliseks. Karleen selgitas, et sellise inimese õpetamine on tõenäoliselt kiirem kui päris nullist ujumise õpetamisega alustamine.

„Alguses vaatad, kuidas ta ujub ja hakkad nii-öelda olemasoleva materjaliga tööd tegema – hakkad tasapisi järk-järgult neid asju parandama, mida ta natuke valesti teeb,” lisas treener.

Küsimusele, miks tasuks ujulas treeningtunniga liituda, vastas Karleen, et ujumistreeningud on vaheldusrikkamad, kui suudad trenni käigus harrastada ka muid ujumisstiile kui ainult konna või krooli. „Saad keerata nii kõhuli- kui ka seliliasendisse, pluss sa kasutad rohkem oma lihaseid. Lisaks on ujumine pea traumavaba, vees on inimese keha 90 protsenti kergem,” toonitas Karleen.

„Elustiili” saates räägivad ujumistreenerid Kersad muu hulgas sellest, miks tasub juba beebiga ujuma tulla ning mida õpivad treeningtundides lapsed ja noorukid.

Kuula podcast’i „Elustiil” uut osa siit: