Valitsus võib arutada haiguslehe tasustamist esimesest haiguspäevast
Teisipäeval kerkis haiguslehtede teema esimest korda ametiühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja sotsiaalministeeriumi kolmepoolsel kohtumisel, ent arutelu jooksis muude küsimuste vahelt läbi põgusalt ja ilma konkreetsete otsusteta, kuidas sellega edasi minna, kirjutab ERR.
Kevadise eriolukorra ajal kehtestas valitsus ajutiselt korra, kus haiguslehele jäänule kompenseeriti saamata jäänud töötasu esimesest haiguspäevast, et motiveerida inimesi mitte haigena tööl käima. Praegu kehtib tavapärane kord ehk esimesed kolm haiguspäeva on tasustamata.
Valitsuse liikmed, tervishoiuteadlased ja arstid kordavad mantrana päevast päeva, et ka kergema nohuga peaks töötaja koju jääma, ent see ühiskondlik kokkulepe on rahaliselt jäetud sellesama töötaja kaela. Kui eriolukorra ajal kehtestas valitsus ajutise meetmena haiguspäevade kompenseerimise haiguslehele jäämise esimesest päevast, siis praegu kehtib tavapärane olukord, mil esimese kolme päeva eest kodusolemist töötajale ei kompenseerita. See aga viib olukorrani, kus tõbised inimesed ikka tööle ilmuvad.
Teisipäeval kerkis see esimest korda ametiühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja sotsiaalministeeriumi kolmepoolsel kohtumisel, ent arutelu jooksis muude küsimuste vahelt läbi põgusalt ja ilma konkreetsete otsusteta, kuidas sellega edasi minna.
"Ettepanek on tõesti värske," tõdes tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas, lisades, et ta ei saanud isegi aru, kes teema tõstatas ja kas soov on muuta süsteemi ajutiselt, koroona ajaks või püsivalt. "Laual pole ühtki ametlikku kirjalikku ettepanekut, mida arutada."
Eesti väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsioon (EVEA) tuli eile välja samuti soovitusega haiguslehtede teemal. Liit peab mõistlikuks haigushüvitiste maksmist teisest päevast, kuid seda haigekassa poolt. Samuti soovitavad nad kiiresti lõpetada „ajutine olukord" ning võtta ettevõtjate õlgadelt kohustus maksta haiguspäevade hüvitist 4.-8. päevani.
