Aben: Eesti majanduslangus oli teises kvartalis Euroopa Liidu väiksemaid. Rootsi tee neid ei päästnud
Eesti majandus kahanes teises kvartalis aastases võrdluses 7 protsenti, väiksema majanduslangusega on pääsenud vaid Leedu ja Soome (ligikaudu 5 protsenti). Rootsi majandust ei päästnud leebemad tegutsemispiirangud, kuna inimesed muudavad käitumist ka vabatahtlikult ning oluline osa langusest oli teises kvartalis seotud kaupade tootmise ning ekspordi raskustega. Eesti puhul andis töötlev tööstus kogu langusest üle kolmandiku ehk pea kolm korda rohkem kui majutus ja toitlustus.
Viiruse mõjud avaldusid kõige jõulisemalt siiski vaba aja veetmisega seotud valdkondades, eelkõige majutuses-toitlustuses. Seal kahanes palgatulu aastatagusega võrreldes ka töötasu hüvitist arvestades poole võrra, samas kui käibed langesid majutuses pea 90 protsenti. Ilus suvi ja siseturism leevendavad olukorda veidi ka kolmandas kvartalis, kuid välisturistide vähesus ei luba olulist taastumist. Teises kvartalis jätsid välisturistid Eestisse üle 400 miljoni euro vähem kui aasta varem. Palgatulu langus oli oluline veel veonduse, kunsti ja meelelahutuse, ehituse ja abitegevuste valdkonnas.
Kriisikuudel on oluliselt kasvanud elanike säästud. Majapidamiste hoiuste mahu kasv on ületanud kriisieelset aega ligikaudu 200 miljoni euro võrra aprillist juulini. Enamus sellest oli kevadkuudel ilmselt sundsäästmine, kuna tarbimisvõimalused olid füüsiliselt piiratud. Välisreisidele kulutasid Eesti residendid 300 miljonit eurot vähem kui mullu ja enamik sellest ei jõua suvekuudel ilmselt kohalikku turismimajandusse. Kuid osa säästmise suurenemisest tuleneb ilmselt ka ettevaatlikkusest, sest viiruse mõjud levivad majandusse kardetavasti laiemalt, kui seni nähtud. Teises kvartalis kasvas palgatulu vaid finantssektoris, infos-sides ning avaliku sektori tegevusaladel. Säästude jaotus on siiski väga ebaühtlane ja valdav osa sellest tuleb tulujaotuse ülemisest otsast.
Kunagi ei ole määramatus majandusliku tuleviku ees olnud suurem kui praegu. Seda põhjusel, et majanduse arengut ei dikteeri majanduse sisemised kohandumismehhanismid, vaid see sõltub eelkõige tervise kaitsega seotud piirangutest ning riikide abimeetmetest. Eesti majandus on käesoleva, enim turismisektorit mõjutava olukorra suhtes siiski paremini kaitstud kui mitmed lõunapoolsed Euroopa Liidu riigid.
