Euroala flirdib langeva hinnatasemega

Euroalal on maad võtmas langeva hinnataseme ehk deflatsioonirisk.

Augustis oli euroalal 0,2 protsendi suurune deflatsioon. Märtsis alates on inflatsioon ühest protsendist väiksem, kuigi Euroopa Keskpanga eesmärk on ligi kahe protsendiline inflatsioon.

Põhiline tarbijahindade languse põhjus oli madalamad kütusehinnad, kirjutab Helsingin Sanomat. Deflatsiooni loetakse sageli majandusprobleemide ilminguks.

„Lähiaastatel valitseb euroalal deflatsioonirisk," ütls Swedbanki peaökonomist Heidi Schauman. „Euroopa Keskpank on selle ohuga võitlemiseks suurendanud rahapoliitilisi meetmeid."

Juuni alguses teatas keskpank, et suurendab pandeemiast tingitud mõjude leevendamiseks erakordset rahastamist 750 miljardilt eurolt 1,35 triljoni euroni. Selleks ostab keskpank kokku võlakirju. Pangad saavad suunata võlakirjade müügist saadud raha laenuandmiseks ja investeeringuteks.

Majanduse langemine deflatsioonispiraali on ohtlik, sest hinnad kukuvad kõvasti ja pikka aega. Sellisel juhul võivad ettevõtted investeeringuid ja inimesed madalamate hindade ootusest tarbimist edasi lükatata. Deflatsioon mõjub halvasti laenudega ettevõtetele ja peredele, kuna võla reaalväärtus kasvab nagu ka raha ostuvõime.

Juba pikka aega kestnud väga madalal inflatsioonil on palju põhjuseid. Näiteks uutest tehnoloogiatest tingitud toodete hinnalangus, globaliseerumine, nõrgenenud palgakasvu surve ja vananeva rahvastiku nõrgem tarbimise kasv.