AS Tallink Grupi tütarfirma TLG Hotell OÜ, mis haldab kontsernile kuuluvaid hotelle, koondab kuni 225 töötajat ehk sama palju, kui hotellides töötab. Lisaks koondatakse 75 AS Tallink Duty Free töötajat. Hetkel töötab seal 171 inimest.

AS Tallink Grupi 461 töötajast koondatakse sada.

Tallink kavatseb sel nädalal teavitada töötukassat kokku 1000-1500 inimese koondamisest.

Tallink andis täna kontserni töötajaskonnale teada, et ettevõte on algatanud täiendava kollektiivse koondamise protsessi erinevates gruppi kuuluvates äriühingutes ning alustati ka konsultatsioone ametiühinguga. Kokku puudutavad ettevõttes algatatud protsessid kuni 2500 Tallink Grupi töötajat kõigis riikides.

Aprillis teatas Tallink 130 hotellitöötaja ja juunis kuni 190 laevatöötaja koondamisest. Juunis teatati veel 60 hotellitöötaja koondamisest. Mais otsustas valitsus, et annab Tallinkile sada miljonit eurot laenu.

Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene ütles Ärilehele, et riigiga sõlmitud laenulepingu kohaselt peavad Tallinki kõikidest töötajatest Eesti äriühingutes töötama vähemalt pooled. „Mis puudutab laenu, siis on oluline rõhutada, et tegu on laenu, mitte toetusega. Laen tuleb tagasi maksta," sõnas ta.

Küsimusele, kas majandusolukorra parandamiseks kaalub ettevõte hotellide või laevade müümist, vastas Nõgene: „Varade müük ei aitaks Eesti turismisektoril taastuda, selliseid otsuseid tehtud ei ole."

„Majanduslik olukord on keeruline kogu turismisektoril. Soome riigil ei ole vajalik enam midagi keelata, sest inimestele on antud kolme nädala vältel soovitusi mitte reisida. Soome ja Eesti vaheline liiklus on vähenenud oluliselt ning see mõjutab kogu Eesti turismisektorit," märkis ta.

Tallinki kärped võivad mõjutada ka ettevõtte erinevaid sponsorlepinguid. „Sponsorlepingute osas peab Tallink käesoleva aasta kokkulepetest kinni, järgmise aasta kokkulepped vaadatakse eelarve protsessis läbi," lisas Nõgene.

„Turismisektor ja sellest sõltuvad ettevõtted on käesolevas kriisis kõige rohkem tegevust kaotanud ning nende tegevuse taastumine võtab ka kõige enam aega. Tänaseks on ilmselge, et sektori jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime säilitamiseks on vajalik riikide otsustav ja piisav tugi vähemalt järgmise aasta varasuveni. Siinkohal on hea näide Saksamaa, kus juba eelmisel nädalal võeti vastu otsus pikendada palgatoetusmeetmeid vähemalt kuni 2021. aasta lõpuni," lausus Tallink Grupi juht.

Ametiühingute keskliidu juht ja töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson kommenteeris, et esmaspäeval koguneb töötukassa nõukogu ja arutatakse muuhulgas ka võimaliku palgahüvitise meetme ettevalmistamist. „Hetkel pole konsensust, kas ja millisel kujul seda rakendada. Ehk kes võiks selle eest maksta," sõnas ta ja lisas, et esmaspäeval ei pruugi veel tulla häid uudiseid.

Petersoni sõnul on palgatoetuse osas seisukohad vastandlikud. „Ühed ütlevad, et meil pole võimekust kuus kuud või aasta sektoreid üleval hoida. Teised on seisukohal, et raha tuleks leida ja aidata ettevõtetel üle talve või isegi aasta elada," rääkis ta.

Küsimus on ka, millistele sektoritele või ettevõtetele peaks palgatoetust maksma. Petersoni sõnul on enamus sektoreid on taastumas, aga restoranid, hotellid ja laevandusettevõtted on viidanud viimasel ajal, et vajavad tuge.