INTERVJUU | Mihkel Nestor: turismiettevõtete jaoks on aeg karm, aga majandust see ei murra
Võrreldes paljude teiste sektoritega, ei ole turismi mõju meie majandusele nii suur ja välisturistide arvu vähenemine ei ole Eesti majanduse kui terviku jaoks katastroof, ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Turismi osakaalu hinnanguid on hästi erinevaid. Statistikaaamet on võrrelnud otseselt välisturistide kulutusi, mis on umbes 5,5 protsenti SKPst, eestlaste kulutused välismaal on 4,5 protsenti SKPst. Nende omavaheline vahe on ajas vähenenud.
Kui raske on turismi olukord?
Majutusstatistikat vaadates on osaliselt toiminud asendusefekt. Näiteks Pärnusse läksid eestlased palju rohkem kui varasematel aastatel.
Välisturiste eestlased muidugi asendada ei suuda, kuid pealinnast kaugemal olevad piirkonnad võiksid eestlaste abil rasked ajad üle elada. Kriitilised on tagajärjed ennekõike nende ettevõtete jaoks, kes keskendusid ainult välisturistidele. Valdavalt on seejuures tegemist Tallinnas tegutsevate ettevõtetega. Kui suurest draamast me räägime majanduse kui terviku mõistes? Pigem me elame selle üle.
Kas inimestele tuleks tarbimisvautšereid välja käia, mida siis saaks SPAdes, majutuskohtades ja restoranides kulutada, nagu rahandusminister Martin Helme kaalub?
Ma otsesõnu seda ei laida, aga keda me soovime sellega aidata? Mõned riigid on nii teinud. Mõtleme sügise peale. Kui uus koroonalaine tuleb, siis ei ole neid vautšereid võimalik kasutada. Neid teenuseid ei saa juba sellepärast kasutada, et inimesed ei taha oma tervisega riskida.
Praegu on kõige hullemas olukorras Tallinna suured majutusasutused, puhtalt välisturistidest sõltuvad restoranid ja Tallinna vanalinna ärid. Vautšerid Tallinna väga ei mõjuta, kui me ei hakka neid just jagama väga spetsiifiliselt väljaspool Tallinna ja eeldame, et inimesed tulevad Tallinna külastama.
Kui rääkida inimeste töötuks jäämisest, kus ettevõtted on sunnitud töötajad Tallinna linnas ära koondama, siis kas kuidagi peaks maksumaksja rahaga Tallinna tööturgu hakkama päästma? Minu meelest on see vaieldav. Tallinnas on inimestel suhteliselt lihtsalt võimalik leida uus töökoht. Ääremaade jaoks ei ole välisturistide kadumine reeglina nii suur probleem, sest suurem osa nende külastajatest on alati olnud eestlased.
Kuidas on turismiettevõtjatele suvi läinud?
Tahaks juba näha värskemat ööbimiste statistikat kui juuni oma. Tallinnas kukkusid ööbimised siis aastaga 80 protsenti, Tartu 60 protsenti ja mujal jäid langused 20-40 protsendi vahele. Kui näiteks ettevõttes väheneb ööbimiste arv 30 protsenti siis võiks kompanii olla võimeline seda üle elama. Probleem on nendel majutusasutustel, kes sõltuvad välisturistidest. Kes on võtnud vastu ka Eesti külastajaid, neil pole suvi arvatavasti olnud üldse paha.
Millal tulevad turismis paremad ajad?
Keegi ei tea. Tänane optimistlik lootus on, et äkki on 2021. alguses vaktsiin väljas. Küsimus on selles, millal see jõuab massideni. Täna tundub kahjuks suhteliselt tõenäoline, et 2021. turismihooaeg ei saa olema palju parem 2020. aastast. Kui me peame turismiettevõtjaid seni elus hoidma, siis see on väga hägune perspektiiv. Võib-olla on seal töötavatele inimestele leida vahepeal võimalik leida mõistlikumat rakendust, kui lasta neil aastaid kodus oodata ja riikliku abiraha saada. See ei tundu väga jätkusuutlik plaan.
Turismis on loodav lisandväärtus suhteliselt väike...
Tegemist ei ole majanduse mõttes suure sektoriga. Majutus moodustab kogu Eesti tööhõivest umbes ühe protsendi, koos toitlustusega kusagil kaks protsenti. Tegemist kõige madalama brutopalgaga sektoriga Eestis. Kas see on see töökoht, mida me tahame iga hinna eest säilitada?
