Helsingi tätoveerimissalong, mis nüüd tahab ka Baltikumi laieneda, leidis endale koroonakriisis huvitava uue suuna

Koroonakriis on sundinud paljusid ettevõtteid mugavustsoonist välja astuma ja ellujäämise nimel olukorraga kohanema. Ka Helsingis asuv tätoveerimissalong Krunikan Leima pidi muutma senist suunda ja alustama tegevust uues valdkonnas. Nüüd on sihiks ka Baltikum.

Üheks tegevuse jätkamise võimaluseks on koroonakriisis uksed sulgema pidanud ettevõtetele end proovile panna täiesti uues ärivaldkonnas, kirjutab Yle.

Just nii otsustas teha Helsingis asuva tätoveerimissalongi tegevjuht Ilari Musta, kes otsustas hakata pakkuma graafilise disaini teenust. Tuge selleks sai ta Business Finlandi arendustoetusest. Business Finland on võrreldav Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tegevusega Eestis.

Soome valitsus jagas Business Finlandi kaudu kevadel mitmesaja miljoni euro ulatuses arendus- ja tegevustoetusi, et säilitada töökohti ja aidata kaasa uute rahvusvahelise haardega ettevõtete sünnile. „Meil oli võimalus käivitada kujundusbüroo, mis keskendub just tätoveerimiskunstile,” põhjendas Musta.

Tema kinnitusel tahab ta keerulisele olukorrale vaatamata oma töötajate töötingimusi parandada. 2015. aastal asutatud Krunikan Leima annab praegu tööd kuuele inimesele. Lisaks töötavad Helsingis asuvas salongis hooajaliselt ka mitmed tunnustatud rahvusvahelised tätoveerijaid.

Nüüd on Musta ambitsiooniks laieneda oma uue ettevõtmisega, tätoveerimissalongi juurde loodud kujundusbürooga Musta Agency ka Balti riikidesse. „Sel moel jõuame Berliini juba järgmisel aastal,” märkis ta. Ilari Musta on tema kunstnikunimi, mille poolest on ta tätoveerimisringkonnas tuntud. Varasemalt on ta kasutanud ka Teemo Lehtosalo nime. Sellega on ta endale nime teinud meediavallas.

Business Finlandi juht Reijo Kangas märkis, et eelmise aastaga võrreldes on nõudlus nende kaudu jagatavate arendustoetuste järele 15% võrra kasvanud. Ta rõhutas, et ta ei räägi kevadel jagatud toetusrahast, vaid regulaarsest rahastamisvõimalusest, mida nad jagavad iga-aastaselt ettevõtetele arendustoetustena välja.

„Koroonast tingitud toetusmeetme suuruseks oli ligikaudu miljard eurot. Tavaliselt me jagame regulaarseid arendustoetusi iga-aastaselt välja poole miljardi euro ulatuses,” rääkis Kangas. Taotluste arvu kasvu põhjendab ta sellega, et paljud ettevõtted on võtnud ette ulatuslikud arendustegevused.

„Kui kevadel räägiti peamiselt ettevõtete päästmisest, siis nüüd on ettevõtted keskendunud innovatsioonile ja otsivad senisest suuremaid arenguvõimalusi,” kirjeldas Kangas. Tema sõnul on see aidanud näiteks tavalistel tootmisettevõtetel mõelda e-müügikanalite peale ja neid välja arendama asuda.