Tarbijahinnad langesid aastaga
Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov tõi välja, et juba viiendat kuud järjest mõjutas tarbijahinnaindeksi 12 kuu muutust enim mootorikütuse hinnalangus. „Eelmise aasta augustiga võrreldes oli diislikütus seekord 24,2% ja bensiin 6,9% odavam," täpsustas Trasanov.
Suurem mõju indeksi muutusele oli ka eluasemeteenustel, kuna üür oli 14% ja kodudesse jõudnud elekter 7,4% mullusest odavam. Vastupidises suunas mõjutas indeksi muutust enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis puuvilja 12,6% ning liha ja lihatoodete 5,7% hinnatõus. Toidukaupadest odavnes sama ajaga enim värske kala (19%), värske köögivili (11%) ja oliivõli (10%), kuid kallines värske puuvili ja marjad (16%) ning väikelastetoit (12,5%).
Juuliga võrreldes mõjutas augustis tarbijahinnaindeksit enim kodudesse jõudnud elektri 11,5% hinnatõus. Suurema mõjuga oli ka lennukipiletite 17,8% kallinemine.
Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5,4% ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 0,2%.
"Üüri hind langes aastaga 14 protsenti üürikorterite pakkumise hüppelise kasvu tõttu. Lisaks üürile odavnesid kommunaalteenused. Korterite üüripakkumisi oli Tallinnas juulis ligi kaks korda rohkem kui aasta varem," ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. "Samas korterite ostu-müügihinnad on püsinud stabiilsed, seda hoolimata tehingute arvu märgatavast vähenemisest. Selle taga on osaliselt uued korterid, mille hind on keskmisest kõrgem. Korterite ostu-müügitehingute arv on Tallinnas viimastel kuudel olnud viiendiku võrra väiksem kui aasta tagasi, samas keskmine ruutmeetri hind oli näiteks augustis aastatagusest 9 protsendi võrra kõrgem."
