VILJA KÜSIB | Paavo Nõgene: peame olema valmis selleks, et kriis kestab kaua
Olete raskekujulist töönarkomaaniat põdev inimene. Kas viimasel ajal on see diagnoos raskemaks läinud või on märgata leevenemist?
See on püsiv, ei ole ajas muutunud. Ärkan hommikul vara, lähen vara tööle ja lõpetan hilja.
Teid nähakse juba kell seitse kontoris. Tõusete järelikult pool kuus, viis?
No kui keegi näeb, järelikult on keegi kohal juba enne mind. Tõusen 5.50, aga reeglina alustab aju tööd juba pärast nelja, siis juba magamine häiritud.
Kui tihti ärkate külmas higis, mõeldes, et teie olete võib-olla see mees, kelle juhtimisel tüürib Tallink täiskäigul põhja?
Tallink ei tüüri põhja, ta on üsna stabiilne. Tallink peab muutuma oluliselt õhemaks ja efektiivsemaks, kui ta 2019 oli, sest meie klassikaline tulubaas on kordades kukkunud. Külma higiga ei ole ärganud. Lähen suhteliselt vara magama, kümne või poole üheteistkümne paiku ja saan tänu sellele kenasti vara üles.
2018 asusite Tallinki juhi kohale, aasta pärast seda lubasite, et õige pea on Tallink miljardifirma. Kui mitme tolmukihi alla on see mõte praegu maetud?
Keeruline öelda. Selle aasta alguses, jaanuaris-veebruaris olime kenasti miljardigraafikus (jutt käib käibest - VK). Tallinkil oli väga hea aasta algus. Ja siis saabus kutsumata külaline. Nüüd on küsimus, kuidas sellest külalisest lahti saadakse: kas tuleb vaktsiin, ravim, kas see haigus sureb ise välja – ja kui kiire on pärast seda turismisektori taastumine. Turismisektor sai kõige kiiremini pihta ja taastub kõige kauem. Mis aastal Tallink miljardini jõuab, on keeruline öelda.
2017 sai avalikuks Tallinki müügi plaan ja ilmselt on Infortari mehed korduvalt kahetsenud, et see plaan tookord ei õnnestunud. On sellest hiljem juttu olnud?
Sel koosolekul, kus mind nimetati Tallinki juhatuse esimeheks, lõpetati see krüptiline plaan. Mis see täpselt oli, pole ma uurinud.
Vabatahtlikult pole teile räägitud?
Ei. Kui Enn Pant, Ain Hanschmidt ja Kalev Järvelill (Infortari omanikud – VK) mind vestlusele kutsusid, siis oli minu küsimus, kui pikaks ajaks nad juhti soovivad. Siis oli nende selge nägemus, et nad ei soovi Tallinkit mitte müüa, vaid edasi arendada.
Ja me ei saa kunagi teada, missugused läbirääkimised lörri läksid?
Mul on seda keeruline kommenteerida ja teie uudishimu rahuldada.
Väga kahju. Praegu on jutt olnud 1500 inimese koondamisest Eestis, kuid ohus on märgatavalt rohkem töökohti, kuna Tallink ei tegutse ainult Eestis. Mida on teil täna öelda ametiühingutele, kes on teada andnud, et suurkoondamine pole mitte ainult Tallinki, vaid riigi ja avalikkuse asi?
Meil on ametiühingutega nii Eestis, Soomes, Rootsis kui ka Lätis selle kriisi jooksul olnud väga hea ja konstruktiivne läbisaamine. Ametiühingutega on sõlmitud eri kokkuleppeid, et samm-sammult kriisi järelmitega tegeleda. Need kokkulepped on sõlmitud teatud eeldustel. Kui Tallink kevadel, kriisi alguses oma plaane tegi, oli peamine küsimus, kas sügisel on Rootsi lahti. Kõik lootsid, et on. Praegu on Rootsi kinni. Ta võib küll lahti minna, aga iseasi, kas rootslased veel eurooplasi ligi lasevad. Suurem probleem on, et Eesti ja Soome vaheline liiklus võib saada oluliselt häiritud. Ma usun, et pendel- ehk tööränne jääb kestma, aga turistid on ära hirmutatud. Soomes on neli nädalat soovitatud mitte reisida.
Ka meie välisminister Urmas Reinsalu ütleb, et ärge minge kuhugi, istuge kodus.
Varem oli retoorika, et ärge minge sinna, kus on kõrgem nakkuskordaja. Praegune üldine soovitus oli ehk liiast. Võiks jääda seniste kokkulepete juurde: madala nakkuskordajaga riikidesse reisimine on ohutu. Ma saan aru välisministeeriumi mõtte sisust: kui lähete kuskile kaugele, ei pruugi te enam koju tagasi saada.
Te kirjutasite Reinsalule koguni kirja selle avalduse pärast, on ta nüüd vastanud?
See vastus tuli meedia kaudu. Ma tean, et ta loeb mu kirju, ja ma ei pane pahaks, kui ta ei jõua alati vastata.
Tallinki suurkoondamine käivitab doominoefekti, kuna Tallinkiga on seotud ligi neli tuhat ettevõtet. Kui teil läheb halvasti, läheb halvasti väga paljudel, st teil on olemas jõu õlg riigi survestamiseks, ja seda te olete juba ka kasutanud. Ometi olete riigi tuge saanud rohkem kui ükski teine ettevõte. Kus see piir on, palju võib riigilt raha küsida?
Ega need neli tuhat ettevõtet ei tunne ennast paremini, kui riik teeb palgatoetuse. Nad on nagu Tallinkki ohus selle pärast, et ei ole turiste. Palka võib maksta, aga kui laevas ei ole inimesi, pole võimalik tellida toiduaineid ja teenuseid. Kriis on tekkinud sellest, et piirid on kinni.
Niisiis, kui riik teile veel raha annab, ei aita see kuidagi neid nelja tuhandet teiega seotud ettevõtet?
Kohe jõuame selleni. Kriisi on kogu turismisektor. Meie oleme selle sektori kõige suurem tööandja. Suurte ettevõtetega on ikka nii, et kui neil läheb hästi, ega siis keegi seda eriti tähele ei pane. Kui sektoris puhkeb kriis ja ettevõtted vajavad abi, siis suures ettevõttes mõõdetakse seda suurte numbritega. Meil on palju töötajaid. Laevade seismapaneku tõttu peame inimesi koondama, ühes laevas töötab kuni kuussada inimesi. Üks laev on üks Kreenholm. Viimase 13 aasta jooksul on Tallink Eesti riigikassase maksnud 800 miljonit eurot eri makse.
Maksude maksmine on normaalne, mitte argument kriisis raha saamiseks.
Absoluutselt, aga tuleb vaadata ettevõtte panust, kas ta on elujõuline ning mida saab riik ja kõik teised tema elujõulisuse püsimiseks teha.
Kuskil ei ole garantiid, et Tallink järgmiseks kevadeks, sügiseks, kahe aasta pärast üldse elus on.
Elus ta on. Aga seda, millal turistid tagasi tulevad, ei tea tõesti keegi. Tallink ei ole ainult turiste vedav ettevõte. Tema ülesanne on hoida lahti kaubaliinid strateegilisete sihtkohtade vahel, Eesti-Soome ja Eesti-Rootsi vaheline liiklus.
Ma olen täiesti nõus, et see sada miljonit eurot (mille ulatuses riik nõustus Tallinkile laenu andma – VK) on väga suur raha.
Kätte pole te seda veel saanud.
Vastab tõele, aga hakkame saama. Transpordisektoris ongi hetkel väga keeruline. See on väga kapitalimahukas ettevõtlusvaldkond. Ja kui sinna kriis sisse lööb, siis on kõik ettevõtted ümberringi käpuli. Võtame Finnairi näite. Finnair on Tallinkist 2,3 korda suurem. Raha on nad riigi käest laenanud kuus korda rohkem. Toome Lufthansa näite. Lufthansa on Tallinkist 16 korda suurem. Raha on nad riigilt laenanud 90 korda rohkem. Selles võrdluses soovib Tallink läbi saada võrdlemisi efektiivselt.
Eesti maksumaksja on vaesem kui nimetatud riikide maksumaksjad. Teile meeldib tuua ka Saksamaa näidet, kes pikendas palgatoetuse meedet 2021. aastani, aga neil on seda palju kergem lubada kui meil.
Päris võrreldamatud need näited ei ole. Finnair ja Tallink osutavad ju suhteliselt sarnast teenust. Tallink on riigilt küsinud laenu proportsionaalselt oluliselt vähem. Kuhu see laen läheb...
Koondamisrahadeks?
Ei, see on algsusest peale kokku lepitud, et suur osa läheb uue laeva sissemakse vahenditeks. See vahetab välja ühe vanema laeva.
Teil seisavad ju olemasolevadki laevad, milleks te uusi ehitate?
Kui kõike nii mustades värvides vaadata, siis võib elu üldse seisma jätta. Tallink usub ikkagi, et elu taastub ja et reisijad tulevad tagasi. Tuleb kaupa vedada ja ühendused lahti hoida, et Eestist ei saaks omaette saar ja ta oleks ühendatud Euroopaga.
Alalhoidlikuma mõistuse seisukohaselt oleks mõistlikum praegu laevu müüa, mitte uusi juurde ehitada.
Laeva ehitamise otsus on tehtud kolm aastat tagasi. Kui me selle lepingu katkestaksime, siis sellest sajast miljonist trahvideks ei jaguks.
Ah nii. Aga palju koondamise peale läheb?
Vara öelda. Pole selge, kui palju me täpselt koondame. Kollektiivse koondamise protsess näeb ette eelteavituse. Nüüd on meil kaks nädalat aega pidada läbirääkimisi ametiühingute ja töötajatega. Siis teatame lõplikud arvud, aga need sõltuvad omakorda sellest, mitu laeva me seisma paneme. Juba on otsustatud, et seisab Silja Europa. Seisma pandud on Isabelle ja Romantika. Karta on, et neid tuleb juurde. Kuna turg nii kiiresti ei taastu, seisavad mitmed laevad tuleva aasta aprillini.
Ikkagi, koondamine on kallis lõbu ja te olete kindlasti omad rehkendused teinud. Kui palju läheb see maksma 1500 inimese koondamise korral?
Peame vaatama suuremat pilti: kuidas avaldab koondamine ettevõttele mõju kolme, kuue kuu, aasta jooksul.
Suurusjärku saate ju hinnata?
See on kindlasti väiksem palgast, mida Tallink maksaks inimestele, kellel ei ole tööd.
Riik on teie vastu olnud eriti lahke. Me ei räägi mitte ainult sajast miljonist, vaid ka kümnest miljonist, mille saite töötukassalt, ja 20 miljonist, mis on mõeldud laevandusettevõtete toetuseks. Lisaks sellele olete saanud riigiabi loa ning hakkate tagasi küsima sotsiaal- ja tulumaksu. Kui palju võib ühesse ettevõttesse raha sisse panna, mida te õieti ootate?
Tallink ei ole riigilt midagi täiendavalt küsinud. Tallink on juhtinud tähelepanu sellele, missuguste protsessidega me oleme alustanud ja et meil ei ole muid variante. Kõigepealt, see sada miljonit. Tegu on laenuga, mis tuleb tagasi maksta, mitte toetusega. Selleks, et suuta laenu tagasi maksta, peab ettevõte toimima efektiivselt – et genereerida vahendeid, millest laenu tagasi maksta.
Laenu olite nõus võtma ainult riigilt, mitte näiteks LHVlt, keda süüdistasite seitsmes surmapatus. Teie ütlesite, et LHV maine vajab survepesu, Hanschmidt rääkis raisakotkastest, šaakalitest ja põhjanoolijatest.
LHV-lt ja Novalpinalt – kes googeldab, leiab uudise Olympicu kohta (Nõgene peab silmas, et Olympic Entertainment Groupi omandanud Novalpina käitumine on nörritanud nii väikeinvestoreid ja võlausaldajaid – VK) – ei oleks tõesti tahtnud laenu võtta. Meie hinnangul ei olnud see pakkumine kooskõlas meie ettevõtte väärtusega (osade analüütikute hinnangul müüdi ka Olympic alla õiglase hinna – VK).
Kindlasti oli pakkumisi teisigi, teie valisite kõige mugavama – jäite riigi nisa otsa.
Riik saab selle laenu andmise eest intressi.
Palju väiksemat, kui see oleks olnud turul.
See 2 protsenti on Tallinki seniste laenude keskmine intress.
Aga mitte sellega ei pea võrdlema, vaid sellega, millistel tingimustel saavad laenu teised hätta sattunud ettevõtted – mille omanikud võib-olla ei saa riigiga nii hästi läbi, nagu saavad teie omanikud.
Olen veendunud, et kõigil ausatel maksumaksjatel on võimalik pöörduda riigi poole ja öelda, et me vajame abi. Tallinki kaks protsenti tuli seniste laenude keskmise intressi peale. See on igati loogiline.
Teie seisukohalt, mitte teiste ettevõtete.
Ka teised on kahe protsendiga laenu saanud.
Tahaks ikkagi saada vastust küsimusele, kus on teie küsitava raha piir. Kas taevas on piiriks?
Ei. Tallink peab muutuma efektiivsemaks ja õhemaks. See 20 miljonit eurot laevandusettevõtetele jaguneb vähemalt kolme ettevõtte vahel, kes külastavad Tallinna sadamat.
Kõige suurema tüki saate ju teie.
Ka kõige suurema tüki Tallinna Sadama tuludest maksab Tallink. Kui kõik läks kinni, siis kaubad pidid edasi liikuma. Iga laeva sadamasse- ja väljasõit maksab tuhandeid eurosid. Seda raha maksavad laevandusettevõtted AS Tallinna Sadamale. Tühjad laevad teenivad kahjumit. Valik oli, kas hoida laevaveod lahti või panna kõik seisma. Leiti lahendus: sadamatasudest kompenseeritakse kõigile laevafirmadele osa, et neid kulusid katta. See on täiesti õigustatud lähenemine. Arvestus tuleb selle järgi, kes kui palju sadamasse siseneb ja sealt väljub.
Palgatoetust saite ka palju, sest olete hirmus suur. Rahandusminister Martin Helme ütles, et see meede on end ammendanud, loodate veel mingeid erandeid?
Tallink sai palgatoetust sama palju kui kõik teised, meil on lihtsalt töötajaid rohkem. Me oleme riigile ka väga palju makse maksnud, eelmisel aastal üle 80 miljoni.
Te olete Reformierakonna liige.
See on nii põnev teema teile alati, ja üldse kõigile ajakirjanikele.
Kui oravad olid võimul, siis oli Reformierakond kuulumine teile kasulik, praegu sellest vaevalt kasu on.
Miks on ajakirjanikel see eeldus, et erakonda kuulumine peab olema kasulik? 2001, kui ma erakonda astusin, et suutnud ma küll mõelda, et ma peaks sellest mingit kasu saama. Kas kõik need kümned tuhanded inimesed, kes erakondadesse kuuluvad, on seal selle pärast, et nad tahavad kasu saada? Või on nad selle pärast, et neile lähevad korda nende erakondade väärtused?
Sinna ma oleksin tahtnud tüürida: erakonda kuulumine võiks olla maailmavaate väljendus. Küsimus oleks olnud, kuivõrd aitab maailmavaade, mida Reformierakonda kuulumine eeldab, teid praegu riigiga läbirääkimistel?
Teate, igas erakonnas on tuhandeid inimesi. Igal Eestis tegutseval erakonnal on häid ja halbu jooni. Kõigis erakondades on läbilõige ühiskonnast.
See oli vahetult enne koroonakriisi puhkemist, kui Kõlvart ja Hanschmidt võidukalt koos poseerisid pärast Linnahalli lepingu sõlmimist. Mis seisus see leping on?
See on külmatutatud. Kõigepealt tuleb lahti saada koroonakriisist. Tallinki prioriteet on saada ettevõte tagasi normaalsetesse vetesse ja taastada põhitegevus. Seejärel saab osapooltega koos arutada, kas, kuidas ja millal edasi minna?
Tookord oli riivamisi juttu ka uue ooperimaja rajamisest, on see plaan ka veel elus?
Minu teada räägiti ooperiga seoses ühest teisest kinnistust linnahalli lähistel, seal käis Aivar Mäe koos kultuuriministriga. Linnahalli ooperimaja rajamisest ei ole juttu olnud.
Aivar Mäega te olete ometi sel teemal vestelnud.
Aivar Mäega oleme ooperimaja rajamisest ühte, teise või kolmandasse kohta alates aastast 2005.
Aivar Mäe on teie kohta häid sõnu öelnud ja teie olete talle viidanud kui oma õpetajale. Mida olete temalt õppinud ja kuidas hindate olukorda, millesse ta on sattunud, missugust nõu talle annaksite?
Ma annaksin kõigile ühesugust nõu: ootame ära politsei menetlustoimingute lõpu ja vaataks, mis sealt tuleb. Seni on kõikvõimalikud oletused lihtsalt oletused. Politsei uurib seda, Aivar Mäe on käinud ütlusi andmas. Täiendavad oletused on hetkel ennatlikud.
Küsimuse esimene pool oli, mida olete temalt õppinud.
Aivar Mäe on väga paljudele Eesti inimestele õpetanud professionaalset organisatsiooni juhtimist, suhtumist inimestesse. Väljapaiskunud temaatika on kõigile neile suur šokk. Sellepärast soovikski aru saada, mis seal taga on ja kas seal on midagi. Seda oskab öelda politsei.
Kelle jutule tuleb Tallinkis minna, kui keegi kellegi peale viltu vaatab, kuhugi patsutab, onuheinolikke nalju viskab?
Meil on töökeskkonna volinik, ametiühingutega seotud usaldusisikud, personaliosakond, juhatuse liikmed.
Teile võib ka kurtma tulla?
Loomulikult. Minu uks on alati avatud ja seda on ka kasutatud. Ma pean aga vist olema ettevaatlik, et ma teid kuidagi viltu ei vaataks. Võib-olla tuleb ka pärast mingi jama.
Praegu on kõik hästi. Ma tõstan kohe kisa, kui peaks midagi olema, ärge üldse muretsege. Aga pöörame korra tagasi parteilise temaatika juurde, mis teile nii korda läks. Kui Rein Lang pidi Sirbi ülevõtmise saaga pärast tagasi astuma, oli kõne all teie saamine kultuuriministriks. Kas tol korral oli Randjärv hiearhias teist eespool või te ise ei tahtnud?
Randjärv oli tollal juba minister olnud, kultuuriministriks sai Urve Tiidus.
Vabandust, Tiidust ma mõtlesingi.
Ei olnud üldse sellist plaanigi. Kantsleriks olin just hiljuti hakanud, 1. jaanuaril 2013. Tollel hetkel oli vaja, et majas oleks järjepidevus just kantsleri tasandil. Mul ei olnud ambitsiooni minna tipp-poliitikasse. Hiljem on veel juttu olnud näiteks Tartu linnapea kohast. Ma olen kõigest sellest loobunud.
Milleks te olete isiklikult valmis, kui kõik peaks minema kehvasti?
Ma juhin tähelepanu sellele, et olen olnud ajalehepoiss ja mul ei ole mingit probleemi minna taas ajalehti müüma, kui on vaja. Kõik peavad aga olema valmis selleks, et kriis kestab väga kaua. Me peame harjuma selle viirusega elama. See, kuidas me elame, sõltub sellest, kui vastutustundlikult me käitume. Tallinkis olen valmis selleks, et tuleb keeruline sügis, talv ja kevad. Peame tegema valusaid otsuseid kõigis riikides. Olen veendunud, et Tallink tuleb kriisist välja tugevamana.
