EL-i otsus võtab põllumeestelt suurema osa seni kasutatud putukamürkidest

Tuleval aastal ei tohi meie põldulele pritsida suuremat osa seni kasutatud putukamürkidest. Ehkki põllumajandusamet võib häda korral anda erilubasid, ei pruugi ka sellest kasu olla, sest tootmisplaanides Euroopa turuga enam ei arvestata, kirjutab ERR Uudised.

Läinud aastal müüdi Eestis üle 30 tonni putukamürke. Ehkki müüdud toimeainete nimekirjas on 17 erinevat kemikaali, jaotub suurem osa turust kahe aine vahel. Dimetoaadi müüdi 66 protsenti ja tiaklopriidi 21 protsenti kõigist ainetest.

Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Olav Kreen selgitas ERR-ile, et suurem osa putukamürkidest on kontaktsed, aga dimetoaat ja tiaklopriid toimivad nii-öelda süsteemselt.

"Need taimekaitsevahendid imenduvad taime sisse ja on mõnda aega seal. Nii et kui kahjurid tulevad taime sööma, siis sealt nad saavad selle kemikaali mürgidoosi ja hävivad ja ei kahjusta enam meie saaki," selgitas Kreen.

Kreeni sõnul on süsteemsed putukamürgid põllumehele väga olulised. "Kuna kontaktsete preparaatidega on võimalik tõrjuda ainult neid putukaid, kes konkreetselt tollel hetkel on lehe peal ja kellele see mürgiudu, mida me taimekaitsepritsist välja saadame, pihta läheb."

Samas näitavad hiljutised uuringud, et põllumehele nii tarvilikel kemikaalidel on inetu varjupool. Dimetoaat kujutab kõrget terviseriski nii tarbijale kui ka toimeainega kokkupuutuvale töötlejale. Kahju võib see teha veel imetajatele, lindudele ja mesilastele.