Advokaadid selgitavad: rahapesureeglid karmistuvad, mis täpselt muutub

2020. ja 2021. aastasse jäävad mitmed olulised muudatused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS), millega peavad krüptovaldkonna ettevõtjad arvestama ja oma tegevuse nendega kooskõlla viima. Palju on küll räägitud Eesti tegutsevaid pankasid räsinud rahapesuskandaalidest, kuid nende varju võisid jääda seadusandja sammud virtuaalvääringutega seotud ettevõtluse osas.

See mõju on osaliselt juba avaldunud taas karmistunud nõuete kaudu, mis kohustatud isikutele kohalduvad. Lisaks sellele on plaanis oluline struktuuriline muudatus, ehk rahapesu andmebüroo (RAB) liikumine Politsei- ja Piirivalveameti koosseisust eraldi asutusena Rahandusministeeriumi haldusalasse alates 1. jaanuarist 2021. Allpool selgitame täpsemalt virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohalduvaid muutunud nõudmisi ning struktuurimuudatuste eesmärke.

Muudatused seoses virtuaalvääringu teenustega

10. märtsil jõustus RahaPTS redaktsioon, mis kehtestas uued nõudmised kohustatud isikutele. Litsentsi juba omavatele ettevõtjatele seati uute nõudmistega kooskõla saavutamise tähtajaks 1. juuli 2020. Peamiste muudatustena ühendati virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumise ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumine üheks tegevusloaks virtuaalvääringu teenuse pakkujatele.

Peamise muudatusena peab teenust pakkuva juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht olema Eestis ning see tuleb ära märkida ettevõtte põhikirjas, äriregistris ja majandustegevuse registris. Samuti tähendab see praktikas seda, et juhatuse liige peab ka reaalselt ühingu tegevust Eestist juhtima, omades näiteks Eesti residentsust. Juhtorgani liikmeks olevad isikud, prokuristid, osanikud ja tegelikud kasusaajad peavad esitama isikut tõendavad dokumendid, karistuse puudumist tõendavad dokumendid, samuti tõendama enda korrektset mainet. Olulise punktina peavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad avama maksekonto krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses - see muudatus hõlbustab oluliselt selliste ettevõtjate tegevust, kellel varem oli keeruline Eestis pangakontot avada. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate aktsia- või osakapitali nõue tõusis 12 000 euroni, mis peab olema täies ulatuses rahaliselt sisse makstud. Edaspidi peavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad koostama riskiisu ja riskihinnangu dokumendid, mis eelnevalt polnud kohustuslikud.

Protseduuriliselt on menetlustähtaeg varasema 30 päeva asemel nüüd 60 päeva, mida RAB saab kaalutlusõiguse alusel pikendada kuni 120 päevani. Ka tegevusloa taotluse riigilõiv tõuseb 345 eurolt 3300 euroni.

Eesti virtuaalvääringute teenustega seotud tegevusload olid eelnevalt väga populaarsed välismaalaste, sealhulgas eelkõige e-residentide hulgas just seetõttu, et Eesti edumeelne ja uutele tehnoloogiatele avatud kuvand tõstis meie ettevõtluskeskkonda teiste riikide hulgas esile. Samas võivad näiteks tegevuskoha ja maksekonto nõuded takistada varasemalt Eesti keskkonnast huvitatud ettevõtjate tegevust.

Kuivõrd seaduses sätestatud tähtaeg litsentsi juba saanud ettevõtetele oma tegevuse uute nõudmistega kooskõlla viimiseks oli 1. juuli 2020, siis ei ole hetkel veel teada, kui paljud ettevõtted kas oma tegevuse lõpetasid või tähtajaks vajalikke muudatusi ei teinud. See selgub vastava statistika avaldamisel RAB poolt.

RAB liikumine PPA koosseisust rahandusministeeriumi haldusalasse

Rahandusministeeriumi sõnul soovitakse valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine koondada ühte kohta, mille kaudu loodetakse tugevdada ka RABi koostööd maksu- ja tolliameti ning finantsinspektsiooniga. See aitab loodetavasti kaasa ka valdkonnas tõhusamale ennetustööle, soodustades tugevamat koostööd turuosalistega. Täiendavalt aitab see kaasa ka fintech ja virtuaalvääringute valdkonnas tõhusale tegutsemisele.