Tööandjad on mures: valitsuse sammud kriisi teises laines venivad. See kahjustab majanduse taastumist
Eesti Tööandjate Keskliit esitab valitsusele konkreetsed ettepanekud ettevõtluse sektoripõhiseks toetamiseks. Kriisi esimese laine õppetunnid on saadud ning lahendused teiseks laineks peavad olema kiiremad ja täpsemad, leiavad Tööandjad.
„Tööandjatele teeb muret otsuste venimine ja heitlik õigusloome riigi tasandil. Otsustamatuse kuhjumine ja protsesside läbipaistmatus võib kahjustada Eesti majanduse taastumist ning ettevõtluse konkurentsivõimet," ütleb Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. Eelkõige ootavad praegu riigipoolseid tugimeetmeid turismi- ja ehitussektor, lisas Aas.
„Tööandjad osalesid peaministri juurde loodud ekspertkomisjoni töös, kus andsime konkreetse sisendi, et aidata valitsusel teha majanduse toetamiseks vajalikke otsuseid. Tööandjate õigustatud ootus on, et nendega arvestataks 2021. aasta eelarve läbirääkimistes," toonitas Aas.
„Tuletame meelde, et valitsus on ettevõtjatele lubatud maksurahu, millest tuleb kinni pidada ka praegusel raskel ajal. Oleme vastu varjatud kohustuste veeretamisele tööandjate õlgadele, mille värskeim näide on ettepanek haiguspäevade täiendavaks hüvitamiseks. Tööturu osapooli puudutavad otsused tuleb tööandjatega läbi rääkida ja teha adekvaatsed mõjuhinnangud," sõnas Tööandjate Keskliidu juht. Ettevõtjad teeb murelikuks ka protektsionismi pealetungist Euroopas, sealhulgas Eestis, lisas Aas.
Lisaks lühiajalistele kriisimeetmetele tuleb panustada lahendustesse, mis loovad kõrgemat lisandväärtust pikemal perioodil. Selleks tuleb senisest mahukamalt toetada teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni, digitaliseerimist ning investeeringuid rohetehnoloogiatesse.
Arto Aas sõnastas taaskord võtmeteemad, millega tuleks järgmiste kriisimeetmete väljatöötamisel ja riigieelarve koostamisel arvestada:
Täpselt sihitud ajutised toetusmeetmed kriisis sektorite toetamiseks
Lühiajaliste kriisimeetmena on jätkuvalt vaja toetada turismi- ja ehitussektorit. Turisminduses on sügav kriis juba käes, ehitusse jõuab see järgmisel aastal. Tuleb leida kiire lahendus turismisektori päästmiseks täpselt sihitud palgatoetuse pikendamise või teiste abimeetmetega, et säilitada kevadeni kriitilise tähtsusega teenused ja kompetentsid. Me ei tohi lasta turismisektoril langeda koomasse.
Kontratsüklilised investeeringud
Ehitussektorile on eluliselt oluline läheneva kriisi üleelamiseks riiklike investeeringute mahu suurendamine, milleks on vaja kiireid otsuseid ja ettevalmistuste käivitamist juba tänavu. Ilma projekteerimise ja hangete korraldamiseta kukuvad järgmisel aastal ehitusmahud järsult. Näiteks hoonete ehituses prognoosib ehitussektor järgmisel aastal eratellimuste vähenemist 50%, mis tähendab ligi 900 miljoni eurost kukkumist. Riigil tasub praegu pigem investeerida ja anda tööd, kui maksta hiljem töötu abiraha.
Riigi toetus digi- ja rohepöörde reaalseks elluviimiseks
Nii ettevõtete kui kogu riigi pikaajalise edu tagamiseks on oluline panustada digi-ja rohepöördesse. Seada ka tegelikult riigieelarve pikaajaliseks prioriteediks teadus ja innovatsioon ning investeerida haridusse. Riigi ja ettevõtjate koostöös leida lahendused, kuidas rohepööre ka Eesti ettevõtluse jaoks tööle panna. Ootame Euroopa Liidu vahendite kiiret ja nutikat kasutuselevõttu.
