"Tähelepanu, maksumaksjad! Eile teatas rahandusministeerium, et juba järgmisel aastal hakkab Eesti majandus kasvama üle 4 protsendi aastas. Majanduskasv jätkub ka edasistel aastatel. Me kõik loodame, et see nii ka läheks," kirjutab Kallas sotsiaalmeedias. "Samal ajal aga soovib valitsus mõne aastaga Eesti laenukoormuse neljakordistada. On valelik jätta mulje, et riik laenab enneolematus mahus selleks, et majandust turgutada, kui tegelikult soovitakse laenurahaga täita üle jõu käivaid valmislubadusi, millel ei ole kriisiga mingit seost," arutleb ta. "Laenuraha tuleb kasutada investeeringuteks, mis Eestit edasi viivad ja ühiskonna jõukust kasvatavad nagu IT-, teadus, tervishoiu-ja kliimainvesteeringuteks, mitte riigi jooksvate kulude katteks."

Kallas viitab, et Eesti Panga poolt on öeldud, et kui majandus jõudsalt kosub, ei tohi riik üle jõu elada ja eelarve tuleb tasakaalu viia ehk kulutada saab nii palju kui on riigil tulusid. "Rahandusminister ei pea ootuspäraselt Eesti Panga arvamust millekski."

Kallase arvates on Isamaa Helir-Valdor Seedri juhtimisel üle võtmas EKRE vaate rahanduspoliitikale. "Ei kuule me enam Isamaa juhi suust sõnapaari "konservatiivne eelarvepoliitika". Kuuleme hoopis, et "pensionitõus käib käsikäes peretoetuste kasvuga". Seega on Seedri Isamaa üle võtmas EKRE vasakpoolse majanduspoliitika, kus laenuralliga süvendatakse üle jõu elamist."

Helme: kärpimine ülefetišeeritud teema

Eile rahandusministeeriumis toimunud pressikonverentsil sõnas Martin Helme, et peame olema riigieelarve osas valmis defitsiidiaastateks. "Kui me vaatame, kui suur on tegelik eelarvemiinus – me räägime siin suurusjärgus üle miljardi lähiaastatel," lausus ta. "Mulle tundub, et see kärpimine on antud hetkel ülefetišeeritud teema," märkis ta ja tõi ka välja, et tema hinnangul on riigieelarves reaalseid kärpekohti väga vähe.

"Riigikassa võlakohustuste summa on 3,5 miljardi juures,” ütles ministeeriumi analüütik Margus Täht. Riigi võlakoorem, mis oli eelmise aasta lõpus ainult 2,4 miljardit, ulatub aasta lõpuks juba 4,8 miljardini, järgmisel aastal 6,8 ja 2024. aastaks 10,4 miljardini.

Koroonakriisi mõjul meie võlakoormus neljakordistub.