Poisikesena imestasin, miks on iga mänguauto alla kirjutatud Made in China. Hiljem torkas sama kiri silma riietel, kööginõudel, muutudes võrdusmärgiks odavatele ja ebakvaliteetsetele asjadele. Tänaseks on paljugi muutunud. Minu peres on viimased 10 mobiiltelefoni olnud kõik Hiina päritolu. Ja ma olen väga rahul.
Viimasel ajal olen korduvalt sattunud vestlustesse toredate Eesti inimestega, kes arutlevad Hiina fenomeni üle. Suur osa kardab Hiinat, sest eks ütle rahvatarkuski, et parem karta kui kahetseda. Osad on aga vastupidisel seiskohal: Hiina poliitilisest ja majanduslikust võimsusest on tänasel maailmal vaid võita. Pole ju Euroopast ega Venemaast enam USA-le õiget vastukaalu.

Suhted Hiinaga oli unistus

Aastaid tagasi noore majandusajakirjanikuna töötades täheldasin, et majandussuhted Hiinaga on kõigi arenenud riikide märg unistus: toota palju odavamalt ja teenida rasvast kasumit. Hiina muutus suurimaks impordipartneriks enamusele lääneriikidest ja paljude jaoks ka üheks suuremaks ekspordituruks. Märkasin, et maailma suured brändid, peamiselt USAst aga ka Euroopast, ei vaevanud end kordagi murega, et oskusteavet ükskõik millise hinnaga välja viidi. Poliitikud nautisid majanduskasvu vilju vaatamata selle, et koduriikides pandi tehaseid rahulikult kinni.

Ülikoolis õppides märkasin, et mu hiinlastest koolikaaslased evisid tugevat matemaatika-füüsika taju, mis võimaldas neil kerge vaevaga ja välkkiiresti kopeerida mida iganes. Kuid uute ja eristuvate ideede väljamõtlemisega oli nigelasti. Mingil hetkel märkas sama puudust ka Hiina valitsus, kes käivitas projekti ABC ehk American Born Chinese, millega hakati kopsakate palkadega koju meelitama USAs sündinud ja seal loovama hariduse saanud hiinlasi. Selle põlvkonna üks eredamaid näiteid on Huawei, mis saab oma edu paljuski kirjutada heale USA haridusele. Siit edasi jäi meil vaid, suu lahti, jälgida Hiina tõusu. Sündis hulk uusi tehnoloogiafirmasid, kvaliteet ja loovus said uue tähenduse kogu riigis. Hiina majandus purjetas juba 2014. aastal elanike ostujõudu arvestades USAst mööda, peagi juhtub see ka majanduse kogutoodangu arvestuses.

Umbes kümme aastat tagasi hakkas Hiina mulle veelgi enam huvi pakkuma. Võtsin koos vanema pojaga kord-paar nädalas mandariini keele eratunde. Koos algelise keelega sain lähemat aimu selle tohutu riigi mentaliteedist. Hiinlaste mõttemaailm eristub läänes levinud projektimõtlemisest pikema ettenägemisvõime poolest. Mõeldakse, plaanitakse, investeeritakse ja tegutsetakse isegi 50-aastase sihiga. Riik loob tingimused ja kontrollib, ettevõtjad rabavad ja teenivad head raha. Olen endalt sageli küsinud, kus on siht ja hiinlaste lagi? Ma olen kindel, et nad püüavad tõusta maailma suurimaks jõuks. Kuid USA pole valmis seda positsiooni ilma võitluseta mitte kellelegi loovutama.

Kuidas takistada Hiinal tõusu supervõimuks?

USA praegune president usub, et tuleks takistada nende kaupade ja tehnoloogiate müüki läänes. Eriti valusalt on hambus tehnoloogia lipulaev Huawei ja mobiilside 5G tehnoloogia. Viimasel dekaadil pidasid USA firmad hiinlastega mitmeid kohtulahinguid, süüdistades neid tehnoloogia varastamises. Kõigele vaatamata liigub Huawei praegu muust maailmast sammukese ees nii tehnoloogia, patentide kui hinna osas.

Kogu mäng käib üle eestlaste peade, sest me ei oska või ei julge või ei taha oma seisukohta kujundada ja oma huvisid kaitsta. Meie ametnikud tunnevad ennast turvaliselt, oodates käitumisjuhiseid nn suurtelt vendadelt. Samal ajal oleme isegi tavakasutaja internetikiirusega teistest riikidest maha jäänud ja tehnoloogiamaailma tulevikku kujundava 5G võrgu käivitamisest me isegi ei julge rääkida.

Paljud ootavad hinge kinni hoides järgmisi USA presidendivalimisi, lootes, et ehk senine jäik vastandamiskurss kahe superriigi vahel lõppeb. Kuid sõltumata ameeriklaste valikust, pole Hiina arengut enam võimalik peatada. Pidurdada veidi saab. Ootab ka AT&T, USA suurimaid telekomifirmasid, kes samuti just selles tehnoloogias eeliseid näeb.

Selles kontekstis kõlab väide, et Huawei seadmete kasutuselevõtt 5G võrkudes muudab meie elu kehvemaks või mõjutab riikide julgeolekut, pastakast imetuna. Andis ju Lääs viimase poole sajandi jooksul ise tulevikuvõtmed Hiina kätte. Tehnoloogiaeksperdid pole mobiiltelefonide ja antennidega seotud Hiina-hirmu suurenemist kunagi tõsiselt võtnud. Hirmu õhutamise taga kumab paanika käestlastud konkurentsieeliste pärast.

Meei kord Hiina oskusteavet läbi hammustada

Juba kaotatud Hiina- vastases lahingus pole enam mõtet loosungitega vehkida. Pigem tuleb rahulikult kasutusele võtta parimad Hiina imed ja need enda kasuks tööle panna. Nüüd on meie kord hakata hiinlaste oskusteavet läbi hammustama. Üksnes külalislahkus Huawei ja kõigi teiste ettevõtete vastu annab meile võimaluse teada saada, mida hiinlased järgmiseks plaanivad.

Aega tagasi keerata pole võimalik. Meie rikastusime hiinlaste arvelt, unustades nii ärieetika kui inimlikkuse. Rasvalotid lääneriikidest liitlaste lõua alla paisusid samal ajal, kui hiinlased 18-tunniseid tööpäevi tegid. Oleks suht silmakirjalik hakata nüüd neid karistama meilt omandatud õppetundide eest.
Maailm koos Hiina imedega on saanud osaks meie vereringest. Meeldib see meile või mitte. Kui hiinlased täna peaksid mingil põhjusel keerama kinni oma ekspordi läände, siis avastaksime endid juba nädala pärast keset tsivilisatsiooni katastroofi. Peaksime oma tööstus- ja tehnoloogiarevolutsiooni alustama nullist.
Parim mida teha võime, on hiinlastega uutes tingimustes sõbralikult maailma jagada.