Eelnõu karmistab oluliselt kolmandatest riikidest Eestisse õppima ja tööle tulemist, perekondade kaasatoomine sisuliselt keelatakse
Valitsus saatis riigikogule menetlemiseks välismaalaste seaduse muudatused, millega karmistatakse oluliselt kolmandatest riikidest pärit inimestel Eestisse nii õppima kui tööle tulemine.
Seaduseelnõu kohaselt tehakse sisuliselt võimatuks välismaalasel oma pere kaasatoomine, sest siseministeeriumi hinnangul tekitaks see Eestisse võõraste kultuuride kogukonnad, mis ei suuda Eesti tavade ja kultuuriga kohaneda.
Lühendab hooajatööliste Eestis viibimise aega
Siseminister Mart Helme sõnul kasutavad juba praegu kolmandate riikide kodanikud Eesti ülikoolidesse õppimatulekut enda legaliseerimiseks Euroopa Liidus. Helme sõnul õppimise sildi all tullakse hoopis tööle ja tuuakse kaasa ka perekonnad ning see ei ole vastuvõetav.
Töörände regulatsiooni muutmise puhul rõhutas Helme eesmärki suunata ettevõtteid eelistama Eesti elanikest tööjõudu ning vähendada Eestis töötamise reeglitega skeemitamist.
Nii tahab valitsus eelnõuga lühendada näiteks hooajatööliste palkamise võimalust senise 9 kuu asemel 6 kuuks. Sel puhul on tegemist küll ajutise lahendusega ehk antud muudatus jääks kehtima kuni 2022. aasta 6. aprillini.
Välismaalastele, kes töötavad hooajatöötajatena, peab edaspidi maksma palgakriteeriumi järgset palka, mis on Statistikaameti viimati avaldatud vastava hooajalise tegevusala aasta keskmine brutokuupalk, hooajalise lihttöö puhul 80% keskmisest brutokuupalgast.
Püsivalt viiakse aga eelnõu kohaselt sisse muudatused selles osas, et näiteks ka lühiajaliseks töötamiseks peab kolmandast riigist tulnu taotlema pikaajalist viisat (ehk D-viisat)ning töötama peab täistööajaga.
Õpirännet puudutavate muudatusettepanekute kohaselt ei antaks edaspidi Eestis õppivate välismaalaste pereliikmetele pikaajalisi viisasid samadel tingimustel kui siia õppima tulnule. Õppimiseks elamisloa saanud välismaalane saab edaspidi abikaasa Eestisse kaasa kutsuda kaks aastat pärast Eestis õppimise alustamist.
Eestisse õppima tulnud ei saa siia kauemaks jääda
Oluline erinevus on veel ka see, et välismaalased, kes on Eestisse elama asunud õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud, ei saa taotleda elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ning peavad oma koduriiki naasma.
Püsivalt Eestisse elama asumisele peab eelnema Eestis elamine muul alusel - kas elamisloaga töötamiseks või ettevõtluseks. Erandiks on doktoriõppe lõpetanud välismaalased.
30 päeva jooksul peavad Eestist lahkuma ka õppimise katkestanud välismaalased. Samuti lõppeks 30 päeva jooksul ka välismaalase perekonnaliikme elamisluba pärast abikaasa või vanema õpingute katkestamist. Eelnõu ütleb, et 30 päeva annab välismaalasele mõistliku aja oma Eestist lahkumise või uue seadusliku viibimisaluse korraldamiseks.
Sarnaselt õpirändega ei antaks edaspidi Eestis lühiajaliselt töötavate välismaalaste pereliikmetele pikaajalisi viisasid samadel tingimustel kui siia tööle tulnule, erandiks on üksikvanemad ja akadeemiliste töötajate ning arendus- ning teadusvaldkonna töötajate pereliikmed.
Pereliikmed saavad vajadusel iseseisvalt viisa taotleda ja vahepealsel ajal Eestis ajutiselt töötaval või õppival pereliikmel külas käia. Viisa on ajutine viibimisalus ja ajutise viibimisaja lõppedes peavad viisa saanud välismaalane ja tema pereliikmed Eestist lahkuma.
Eesmärgiks hoida ära riskikogukondade teke
Helme rõhutas, et Euroopa riikidest tudengitele ja töötajatele piiranguid ei seata. „Meie eesmärk on ära hoida riskiriikidest pärit kogukondade pidev suurenemine ja valdavalt on selle põhjuseks õpiränne. Jutud sellest, et Eesti muutub õpirännet piirates suletud riigiks, ei vasta tõele. Igal aastal õpib Eestis ligi 2000 tudengit erinevatest Euroopa Liidu riikidest. Me ei hakka kuidagi piirama Euroopa Liidu sisest õpirännet. Probleemiks on varem esindamata ja õpirände tulemusel suurenevad rahvuste kogukonnad Eestis, kellel on meist oluliselt erinev ajalooline, kultuuriline ja religioosne taust," selgitas minister.
„Halvemal juhul võivad nad ühiskonnaga vastanduda ja nii võivad tekkida lõimumisraskused ja suletud kogukonnad. Eelnõuga anname selge sõnumi, et pärast õpingute lõpetamist peavad välismaalased oma koduriiki tagasi pöörduma ja õpiränne ei saa olla vahendiks Eestisse püsivalt elama jäämiseks."
