Tööandjad: Mart Helme eelnõu piirangud on ebaproportsionaalsed ning piiravad selgelt ettevõtjate ja ülikoolide võimalusi

Tööandjate keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul ei ole neil mingit infot, mis kinnitaks, et Eestis on niivõrd suur probleem välistööjõu ja siia õppimise eesmärgil tulnud välismaalastega, et neile tuleks niivõrd karme piiranguid seada nagu täna hommikul siseminister Mart Helme tutvustatud eelnõu ette näeb.

„Siseministeeriumi tänasel pressikonverentsil esitletud muudatused välismaalaste seaduse eelnõus piiravad selgelt ettevõtjate ja ülikoolide võimalusi ning tuhmistavad meie avatud ja innovaatilise riigi kuvandit. Meil ei ole infot, et välismaalt siia tulnud inimestega – olgu siis tööle või õppima, oleks Eestis suuri probleeme,” ütles Aas.

Tema sõnul on seaduseelnõus toodud piirangud ebaproportsionaalsed ning jääb arusaamatuks, kuidas need aitavad riigil tulla toime keerulise majandusolukorraga. „Pigem panustada olemasolevate seaduste rakendamisele ja järelvalvesse, kui uute regulatsioonide tootmisele,” lausus Aas.

Kuigi Eesti inimeste värbamine on siinsetele tööandjatele kahtlemata lihtsam ning enamasti ka esimene valik, ei tohiks riik takistada nende välismaalaste töötamist Eestis, kes täidavad ametikohti, kuhu kohapealt ei ole võimalik sobivaid töötajaid leida, rõhutas Aas.

„Ka on inimeste ümberõppe aeg pikk ning lopsakad sotsiaaltoetused pärsivad töötute kiiret naasmist tööturule. Koroonakriisi ja sellest tingitud tööpuudust ettekäändeks tuues muudab valitsus Eesti suletumaks ja vähendab sellega Eesti konkurentsivõimet niigi keerulisel aja. Koos välismaalastest töötajate kaasamise piiramisega piirame ka eestlastele paremate töökohtade loomise väljavaateid, sest kvalifitseeritud tööjõudu napib,” leiab tööandjate esindaja.

Aas juhtis tähelepanu ka sellele, et eelnõu majandusliku mõju kirjelduses on viidatud Eesti Panga hinnangule, et välistööjõu arvele võib panna 384 miljonit kuni üks miljard eurot 2018 SKP-st. „Tasub mõelda, kas soovime sellest lisandväärtusest loobuda, kui eelarvepuudujäägiks prognoositakse 1,75 miljardit eurot,” märkis tööandjate keskliidu tegevjuht.

Ta rõhutas, et vähenev tööealine elanikkond, heldemaks keeratud toetused, kasvav avaliku sektori osakaal hõives ja suurem valitsuse laenukoormus tähendab maksumaksjale kokkuvõttes kõrgemat maksukoormust tulevikus. „Oleme teemale korduvalt tähelepanu juhtinud ka varem ning jätkuvalt seda meelt, et välistööjõu ja tudengite kaasamine on meie majandusele ja eestimaalaste heaoluks vajalik,” sõnas Aas.

Ka tõi ta välja, et kuna eelnõu püsis kuni tänase hommikuni AK (asutusesiseseks kasutuseks – S. L.) märkega, puudus nii tööandjate keskliidul kui ka paljudel teistel osapooltel võimalus kaasa rääkida. „Selline viis otsuseid teha ei ole korrektne, sest mõjutama hakkavad need paljude inimeste, ettevõtete ja õppeasutuste tulevikku,” nentis tööandja keskliidu tegevjuht.

Valitsus saatis eilse otsusega riigikogule menetlemiseks välismaalaste seaduse muudatused, millega karmistatakse oluliselt kolmandatest riikidest pärit inimestel Eestisse nii õppima kui tööle tulemine. Seaduseelnõu kohaselt tehakse muuhulgas sisuliselt võimatuks välismaalasel ka oma pere kaasatoomine, sest siseministeeriumi hinnangul tekitaks see Eestisse võõraste kultuuride kogukonnad, mis ei suuda Eesti tavade ja kultuuriga kohaneda.

Sellest, millega põhjendab siseminister Mart Helme kavandatavaid seadusemuudatusi ning kuidas täpselt need välismaalaste töö- ja õppimistingimusi Eestis piiravad, loe lähemalt sellest Ärilehe loost.