Eriti valusalt pitsitavad pangad investoreid, kes soovivad osta aktsiaseltsi
„Kõige valusamini jäävad ettevõtjad hammasrataste vahele, kui investor tahab osta aktsiaseltsi," rääkis Eversheds-Sutherlandi juhtivpartner Maivi Ots oma klientide kogemusest lähtudes.
„Aktsiaseltsi ostmiseks peab avama siin konto. Väga paljud suured rahvusvahelised rahakogumid on riskikapitali, erakapitali või usaldusühingu vormis. Kui USA või Kanada pensionäride rahadega usaldusühing üritab Eestis kontot avada, siis ta põrkub vastu seina. Osaühingute osas on olukord lihtsam, saab väärtpaberiregistist maha võtta osaühingu."
„Üks 120 töötajaga Ühendkuningriigi Jersey's registreeritud perekonna Trusti ettevõtte üksus tegutseb Tallinnas," rääkis ta. „Ühel hetkel üks suurpank leidis, et Jersey trustid pole taustauuringuteks piisavalt läbipaistvad ja konto suleti. Nüüd arveldab ettevõte läbi Briti Barclays Banki ja allub Suurbritannia järelevalvele."
Ta märkis, et ükski investeering pole küll seetõttu ära jäänud, aga on põhjustanud raskusi.
„Rahapesuvastaste meetmete tõttu on raskendatud pangateenuste kättesaadavus või konto avamine," lausus EASi juhatuse liige Peeter Raudsepp. „Halb on see, et oleme liikunud ühest äärmusest teise. Algul läksid asjad käest ära, siis reguleeriti üle. Peaks vältima ühest kraavist teise minekuid."
„Rahvusvaheline hea maine on oluline," ütles Pangaliidu ja LHV juhatuse esimees Erki Kilu, kuid möönis, et välismaksete tegemine läbi korrespondentpankade on aina raskem.
Näiteks USA dollarimaksete saamiseks kulus LHVs viis aastat. "Olin valmis juba loobuma," lausus ta.
Läti kogemus on selline, et Visa või Mastercard võib üleöö tõsiste kahtluste korral kaardiarveldused kõigile panga klientidele kinni panna.
Sel aastal on rahvusvaheliste võlakirjaemissioonide tegemine raske, kuid õnnestus. Mida parem on maine, seda odavam on raha hind, rääkis Kilu.
Pankade ees olevad väljakutsed muutuvad pidevalt.
Makseteenuste tehnoloogilise arengu tõttu toimuvad maksed ülikiiresti, mistõttu klienti tuleb enne tunda, kuna ei saa sekundiga toimuva 100 000 dollarilise tehingu puhul hakata küsimusi esitama. Varem võisid maksed liikuda 24 tundi.
„Uueks väljakutseks on krüptorahade pakkujad nende rahade kasutuse tõusu tõttu," rääkis ta. „Regulatsioonid on keerukad ja tõlgendamine on sageli vastuoluline."
Pangakonto mitteavamist või sulgemist ei tohiks kommenteerida, sest tegemist on pangasaladusega.
„Üks punkt seaduses ütleb, mis on pangasaladus ja järgneb umbes 30 punkti, millal pangasaladus ei kehti," rääkis ta.
Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koorti sõnul võidakse Eesti kaudu pestud musta raha kasutada meie enda huvide ründamiseks. „Kas me rahastaksime teadlikult trollifarmi Peterburis või tegevusi, mille lõpptulemuseks on terroriakt Malis või Iraani raketirünnak meie sõdurite baasile Iraagis?“ Lisaks tõi Koort esile, et e-riigina peab Eesti pöörama tähelepanu krüptorahaga toimuvale, sest rahapesu kasutamine riigi vastu hübriidründe elemendina on vägagi reaalne.
Rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ütles, et riik eraldab raha ja inimjõudu selleks, et viia rahapesu andmebüroo tegevus uuele tasemele. Tali sõnul on eesmärgiks luua avaliku ja erasektori koostöös tõhus ja tark rahapesu tõkestamise süsteem, mis oleks ka teistele riikidele eeskujuks. Tali lisas, et Eestil tuleb väga tõsiselt võtta järgmise aasta Moneyvali hindamiseks valmistumist: „See on rahvusvaheline hinnang meie rahandussüsteemi toimimisele ja mõjutab meid pikka aega.“
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul tuleb rahapesu tõhusaks tõkestamiseks senisest enam investeerida. „Finantsinspektsioonis oleme rahapesu tõkestamisel suurt tähelepanu pööranud nii inimeste kui ka protsesside arendamisele ning oleme selles valdkonnas kasutusele võtnud ka uudseid lahendusi. Oleme seda teinud oma seadusjärgsete ülesannete heaks täitmiseks. Sarnast lähenemist ootab inspektsioon ka pankadelt," ütles Kessler.
