Esimese ühise projektina alustatakse koostööd Balti suurima, 700 MW võimsusega meretuulepargi arendusprojektis Läänemerel Leedu vetes, milles Ignitis omab 51 protsenti ning Ocean Winds 49 protsendi suurust osalust. Ekspertide hinnangul ulatub sarnases mahus teostatud projektide investeering 1,5 miljardi euroni.

„Plaanime järgneva kümne aasta jooksul oma taastuvenergia ressurssidel baseeruvaid võimsusi ligi neljakordistada ning tõsta need tänaselt 1,1 GW 2030. aastaks 4 GW-ni. Mere tuuleparkide arendustel on selle mahu saavutamiseks oluline osa," märkis Ignitis Grupi juhatuse esimees ning tegevdirektor Darius Maikštėnas.

Ignitis Grupi strateegiadokument näeb järgneva kolme aasta jooksul ette roheenergia võimsuste kasvu 1,6 - 1,8 GW-ni, eesmärgi saavutamiseks plaanib ettevõte 2020-2023 aastal investeerida kuni 950 miljonit eurot.

Eestis tervikuna ulatus taastuvenergia võimsus 2019. aastal 0,7 GW-ni, Ignitis Grupi hinnangul võiks see kümne aasta pärast, 2030. aastal Eestis olla 1,9 GW.

Lisaks neljale olemasolevale tuulepargile Eestis ja Leedus, mille koguvõimsus on 76 MW, ehitab Ignitis Leedus Mazeikiais 63 MW ning Poolas Pomorze piirkonnas 94 MW võimsusega tuuleparki. 127 miljonit maksev Pomorze tuulepark avatakse järgmisel aastal, tegemist on suuruselt teise tuulepargiga Poolas, mis on mõeldud varustama elektriga ligi 160 000 majapidamist.

Eesti Energia juht Hando Sutter: Baltikumi kõige kaugemale jõudnud merepark on Liivi lahe oma
Eesti Energia jälgib Ignitise samme huviga ning tervitame nende otsust meretuulpargi arendamisega algust teha. Balti riikide ootused taastuvenergia arengule kuni aastani 2030 on tulenevalt EL-i süsinikuneutraalsuse ambitsioonist suured ning meretuuleparkide rajamine võimaldab suuremahuliselt taastuvenergia toodangut kasvatada ja kliimaeesmärke täita.

 

Baltikumi suurim ja kõige kaugemale jõudnud projekt on Eesti Energia arendatav Liivi lahe meretuulepark (1000 MW), mille planeerimisega alustasime juba 2009. aastal. Teostatud on esmased tuule mõõtmised, merepõhja-, jää- ja linnustiku uuringud. 2017. aastal kehtestati Pärnu merealaplaneering ning 2019. aasta lõpus algatas valitsus hoonestusloa menetluse. Eesti Energia soovib projektiga kindlasti edasi liikuda ning on arutanud koostöövõimalusi mitme rahvusvahelise ettevõttega, kellel on projekti vastu suur huvi.

 

Koos meretuulepargi arendamisega kaalume võimalust rajada vesinikutootmise üksuse, mis suudab toota Eesti poolel kuni 60 000 t vesinikku aastas kattes märkimisväärse osa võimalikust Eesti vesinikuambitsioonist.