Seitse asja, millega arvestada töökeskkonnas seoses koroonaviirusega
Millega tuleks arvestada töökeskkonnas seoses viiruste hooaja ja eriti COVID-19 taas hoogustunud levikuga, selgitavad sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna juht Seili Suder ja nõunik Eneken Hiire.
COVID-19 kui bioloogiline ohutegur eeldab töökeskkonna vaates tööandjal riskide hindamist ning riskide maandamiseks abinõude rakendamist, selleks et kaitsta töötajate tervist.
Tööandja hindab, kes töötajatest on ohustatud, kuidas võivad töötajad viirusega kokku puutuda, mis on nakatumisohu kestus ja suurus ning milline on riski töötaja tervisele, infot selle kohta leiab Tööelu portaalist.
Oluline on, et tööandja ja töötaja teeksid ka koostööd, et muuta töökeskkond kõigile osapooltele ohutuks.
Tööandja peab riskid maandama
Töökeskkonna hindamise tulemusel võtab tööandja tarvitusele sobivad abinõud COVID-19 nakatumise vältimiseks. See, millised on konkreetses töökeskkonnas vajalikud abinõud riskide maandamiseks, on iga tööandja otsustada, lähtudes konkreetsest töölaadist ja töökeskkonnast.
Abinõudena võib tööandja viia töötajate arvu ohutegurite mõjupiirkonnas võimalikult väikseks, võtta kasutusele isikukaitsevahendid (mask, kindad) või ühiskaitsevahendid (nt pleksiklaas), võimaldada töötajatele kaugtööd, korraldada tööd ümber, desinfitseerida tööpindu, pöörata tähelepanu kätehügieenile, soodustada koosolekute pidamist video vahendusel jpm.
Täpsemaid juhiseid töökohas ohutuse tagamiseks leiab terviseameti veebilehelt ja Tööelu portaalist.
Kaaluda tuleks kaugtööd
Kaugtöö on üks võimalikke abinõusid riskide maandamiseks, et minimeerida töötajate haigestumise riski COVID-19sse. Kaugtöö sujuvaks toimimiseks võiksid töötaja ja tööandja kokku leppida, milline on kaugtöö tegemise kestus ja kuidas toimub tööajakorraldus; kas ja milliseid kohandusi on vaja teha kaugtöötaja töökohas jm.
Oluline on järgida kaugtöö ajal töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid, et kaugtöö ei kahjustaks töötaja tervist, need leiab kaugtöö juhisest.
Viiruse leviku piiramine
Kui ettevõtte töötaja on haigestunud COVID-19sse, tuleb tööandjal hinnata, millal töötaja viimati töökohal viibis; kas haigestunud töötaja puutus kokku ka teiste töötajatega, ettevõtte klientide või koostööpartneritega; kas ja mis on vajalikud abinõud riskide maandamiseks.
Oluline on seejuures koostöö Terviseameti piirkonna regionaalosakonnaga, et takistada viiruse edasist levikut. Täpsematest sammudest, mida ette võtta, kui töötaja on haigestunud töökohal või tööst vabal ajal, saab lugeda Tööelu portaalist.
Nakatumine tööülesannete täitmisel
COVID-19sse haigestumine võib olla ka kutsehaigus, kui on selgelt tuvastatud nakatumise põhjuslik seos tööülesannete täitmisega, näiteks COVID-19 patsiente ravivate arstide puhul.
Läheneda tuleks sellele aga juhtumipõhiselt, st iga olukorda tuleb analüüsida eraldi. Seda, kas tegemist on kutsehaigusega või mitte, otsustab töötervishoiuarst, kellel on õigus kutsehaigestumise diagnoosimiseks.
Psühhosotsiaalsed ohud
COVID-19 levik on toonud kaasa vajaduse pöörata senisest enam tähelepanu ka psühhosotsiaalsele ohule töökeskkonnas, kuna viiruse levikust põhjustatud uus olukord ning ebakindlus, aga ka pikemaajalisel kaugtööl tekkinud üksindus, suur töökoormus ning töö ja pereelu segunemine, võivad samuti ohustada töötaja tervist.
Seetõttu on oluline neil teemadel avatult meeskonnas rääkida ning vajadusel kaasata professionaalset abi.
Töötaja enda vastutus
Töötaja peab ka ise osalema ohutu töökeskkonna loomisel, tehes tööandjaga koostööd. Eelkõige peab ta selleks järgima tööandja juhiseid ja kasutama nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid, mida tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud.
Töötaja võib teha ka ettepanekuid töö ohutumaks korraldamiseks. Enda ja oma töökaaslaste ohutuse tagamiseks võib kasutada ka koroonaviiruse eest hoiatavat mobiilirakendust HOIA.
